SUUR ÜLEVAADE – kuidas Rohelised Tallinna muudavad

Koalitsioon Keskerakonnaga on kestnud praeguseks aasta – siin on ülevaade senistest saavutustest, mille üle ise kõige uhkemad oleme.

Reidi tee

Kõige enam on ehk Rohelised koalitsioonipartnerina saanud tähelepanu muudatustega Reidi tee projektis. Reidi tee ümber tekkinud furoor oli meile suureks õppetunniks kommunikatsiooni valdkonnas. Viisime koostöös Merelinna Kaitseks ekspertidega projektis sisse mitmed olulised muudatused, millega säästame looduskeskkonda, mugavdame jalgratturite, jalakäijate ja ühistranspordi kasutajate elu ning seisame põhimõtteliselt autostumise vastu. Ühtlasi olid Roheliste initsiatiivil kokku kutsutud läbirääkimised esimene kord, kui kodanikuühiskonna esindajad reaalselt Reidi tee otsustajate ringi kaasati ning ühe laua taga kohtuti.

Avalikkuses on läbirääkimise tulemusi pisendatud, muudatusi kosmeetilistekski nimetatud. Loomulikult oli tegemist kompromisslahendusega ja järeleandmisi nõudmistes pidime tegema meiegi, kuid mõlemas suunas vähenenud sõidurajad, lisandunud ühistranspordirajad, sõidukiiruse alandamine, tee nihkumine merest eemale, lisandunud haljastus jpm on märkimisväärne võit Tallinna elanikele ja linnaloodusele. Küll aga oleksime võinud neid 16 muudatuspunkti arusaadavamalt ja operatiivsemalt selgitada.

Kaasamine, koostöö ja läbipaistvus

Ilmselgelt ei ole Tallinn kaasava linnajuhtimise etalon, pigem on ikka asju enda suva järgi aetud ja „kaasamise linnuke“ saadud kirja pelgalt informeerimisega. Koalitsiooniläbirääkimistel olid läbipaistvus ning arvestamine erinevate huvigruppide ja nende seisukohtadega põhimõtted, mida Rohelised toonitasid. Need põhimõtted said leppesse ka sisse kirjutatud. Tunnistan, et see on üks valdkond, millega näeme oma igapäevatöös kõige tulisemat vaeva ja kus konfliktid ametnikkonna ja Keskerakonnaga on üsna sagedased.  

Tegeleme pidevalt Tallinna elanike ja juhtide omavahelise suhtluse parandamisega, seda nii juhtumipõhiselt kui süstemaatiliselt. Eesmärk on edendada linna seisukohtade ja uudiste avalikkusele edastamist ning vastupidi, avalikkuselt ettepanekute ja arvamuste korjamist ning murekohtade kaardistamist. Näiteks Õismäe raba, Merivälja muuli arenduse, Avalinna rakenduse projektide ja Rannamõisa tee rekonstrueerimise puhul. Katsume lahendada üksikjuhtumeid, kus kohalik kogukond või asjassepuutuvad inimesed kõrvale on jäetud. Jooksvate teemadena tegeleme linna kodulehe täiendamise ja ligipääsetavuse parandamisega, kaasamisplatvormide edendamisega, idee- ja andmekorjete koordineerimisega.

Mööda konarlikku teed liigume Koostöö Hea Tavaga. See on põhimõtete kogum, millest linn võiks avalikkusega suheldes lähtuda. Taoline juhis vähendaks nii linnatöötajate endi kui avalikkuse stressi, sest üldised mängureeglid oleksid paigas. Samuti eelmainitud jooksvaid küsimusi vähem. Paraku pole me veel suutnud kaasamisskeptikuid murda ja dokument ei ole saavutanud oma kõigile vastuvõetavat kuju.

Üks suur teema on kodule kaasamisvärava avamine, mis koondaks enda alla linna arengus osalemise võimalused, annaks nendest protsessidest adekvaatse ülevaate ja oleks arutelu keskkonnaks. Praegune koduleht ei ole oma kaootilisuses e-riigi pealinnale kohane. Käima oleme saanud protsessi, loomaks rahvaalgatus.ee eeskujul osalusvärava ka Tallinna linna elanikele. Koostasime taotluse, millega Tallinn saaks liituda Avatud Valitsemise Partnerluse KOV programmiga, paraku jäi sellel aastal Tallinn napilt ukse taha. Kordame katset kindlasti järgmisel aastal.

Osaleme veel arengukava koostava strateegiaüksuse töös, kodulehe loomise töörühmas ja arengukava kaasamiskava koostamisel ehk aitame luua tulevikusildasid linnaelanike ja –juhtide vahel.

Tallinna Energiaagentuur ja päikesepaneelide projekt

Üks esmaseid prioriteete, mille kallal kohe tegutsema asusime, oli Tallinna Energiaagentuuri reorganiseerimine. Sisuliselt varjusurmas hingitsenud asutusel on tegelikult suur potentsiaal Tallinna keskkonnapoliitika planeerimisel ja kujundamisel, mis paraku varasemalt realiseerimist ei leidnud.

Tänaseks on asutus uue hingamise saanud: toimunud on kaadrivahetus, valmimas on põhjalik, professionaalselt koostatud ja väga konkreetsete meetmetega kliimakava, ette on näidata esimesed taastuvenergia kasutuselevõtu projektid ning käimas on ettevalmistused järgmisteks.

Ja mis eriti oluline, on energiaagentuuri üldine mentaliteet, motiveeritus ja põhimõtted, millest lähtuvalt asutuse sihte seatakse ja tegevusi planeeritakse. Linnapeade pakti eesmärkide realiseerimine, st kliimamuutuste vastu võitlemine ja nendega kohanemine, CO2-heite jõuline vähendamine ja säästva energia kasutamise võimaldamine on ju tegelikult agentuuril põhimäärusest tulenev kohustus. Kuid ilma tahte ja vajalike oskusteta ei tähenda ilusad sõnad paberil suurt midagi, ning just nendest jäigi agentuuril varasemalt vajaka. See olukord on nüüd õnneks muutunud.

Koos uuenenud energiaagentuuriga rajasime Paldiski mnt 48a hoone katusele päikeseelektrijaama, mis on esimene omataoline Tallinna munitsipaalhoonel. Nädalavahetusel, mil muidu hoones toimetavad kontoriinimesed puhkavad ja maja energiavajadus on minimaalne, suunatakse paneelide toodetud puhas energia kõrvalasuvasse trolliparki. Hiljuti valmis park Mustamäel asuva Tallinna Kiirabi hoonel.

Päikeseelektrijaamade rajamine on meil kavas ette võtta veelgi mastaapsemalt – kui kõik plaanipäraselt läheb, investeeritakse Tallinnas kahe aasta jooksul 3 miljonit eurot, katmaks linnale kuuluvaid hooneid päikesepaneelidega.

Tallinna Botaanikaaed

Kahjuks ei ole botaanikaaia arendamine Tallinna linna prioriteetide hulgas olnud, mistõttu oli asutuse seis ajal, kui minust abilinnapea sai, üsna kehv. Oleme võidelnud investeeringute eest, et botaanikaaeda turgutada palmimaja rekonstrueerimise ja abihoone ehitamise näol ja et kõrgharitud professionaalid saaksid enda töö eest väärilist palka.

Tallinna viimine pestitsiidivabade linnade kaardile

Pestitsiidivabade linnade võrgustikuga liitumine on Tallinna elanike jaoks suur samm parema elukeskkonna ja –kvaliteedi suunas.  Märkimisväärne on ka see, et kavasse on kaasatud samuti avaliku juurdepääsuga eramaad ja elupiirkondade lähedal asuvad põllumajandusalad. Liitunud linnad peavad kolme aasta jooksul märkimisväärselt vähendama pestitsiidide kasutamist linna avalikul alal. Eesmärgiks on samm-sammult pestitsiidide kasutamine linnaruumis täielikult lõpetada.

Eesmärgi saavutamiseks võtab linn vastu tegevuskava, mis hõlmab ka plaani, kuidas ja millal lõpetada pestitsiidide kasutamine täielikult. Selleks, et saavutada parimad tulemused ja mürgiste kemikaalide kasutamine meie elukeskkonnas võimalikult kiiresti lõpetada, viiakse läbi kampaaniad linna elanike ja avalike haljasalade hooldajate teadlikkuse tõstmiseks mürkidega seotud ohtudest, julgustades ja õpetades inimesi, kuidas kasutada jätkusuutlikke alternatiive. Puuduvad või kasinad teadmised on üks peamisi põhjuseid, miks kahjurite ja haiguste tõrjeks nii inimesele kui loodusele kahjulikke toksilisi aineid kasutatakse.

Tegevust peab hästi planeerima ja keskenduma just looduslikele, mehaanilistele ja ennetavatele haljastusalade hooldusmeetmetele. Näiteks kui esiteks selgeks teha, millise pinnasega on tegu ja seejärel vaadata, mis taimi on sinna kõige mõistlikum istutada, parandame mulla viljakust ja kokkuvõttes on ka antud peenramaad või põldu kergem hooldada, sest kurnatud muld ei ole viljakas ega jätkusuutlik. Muld on elupaigaks paljudele bakteritele, mikroorganismidele, putukatele, loomadele ja taimedele, kõik nad võtavad osa olulistest mullaprotsessidest. Selle asemel, et kasutada umbrohtudega võitlemiseks mürke, on vaja hoopis panustada mulla loodusliku viljakuse taastamisse ja säilitamisse, looduslike taimede soodustamisega. Nii Euroopas kui Eestis on elupaikade ja liikide hävimise numbrilised näitajad hirmuäratavad. Läheneda tuleb küsimusega, mida me tegelikult ühiskonnas saavutada tahame ja keskenduda kõige jätkusuutlikumate süsteemide kasutamisele.

Taimemürkidel on laastav mõju inimorganismile ja keskkonnale, nendest loobudes parandame elukvaliteeti, kaitseme inimeste tervist ja keskkonda. Pestitsiidide jääke võib leida igal pool meie ümber, ka meie toidust ja joogiveest. Paraku ka kehadest: osad mürkained väljuvad inimese kehast ainevahetusega, teised kogunevad organismi. Pestitsiidid liiguvad looduses väga kiiresti konkreetsest kasutuskohast edasi ning püsivad looduses kaua.

Mahetoit ja toiduteadlikkus laste haridusasutustes

Kopenhaageni lasteasutuste toitlustuses kasutusel olevast toorainest on üle 90% pärit mahepõllumajandusest. Nende eesmärk pole mitte ainult pakkuda mahetoitu, vaid pakkuda maitsvat ja kvaliteetset toitu. Kopenhaagenis on mitmete toetavate tegevustega saavutatud see, et lapsed austavad ja väärtustavad toitu. Lapsed teavad juba lasteaiast saati, kust toit tuleb, oskavad hinnata puhast ja maitsvat sööki, ning teha õiged valikud toitumises.

Nende eesmärkide poole püüdleme ka Tallinna haridusasutustes. Viime läbi pilootprojekti, mille eesmärk on alustada mahetoidu pakkumisega mõnes lasteasutuses ning edaspidi laiendada seda nende kogemusele toetudes ka teistele lasteasutustele. Kaugem siht on, et kõik Tallinna koolid ja lasteaiad võtaksid osaliselt kasutusele mahetooraine. Seejärel saab mahetooraine hulka menüüdes tasapisi suurendada. Samuti on oluline, et lasteasutustes pakutav toit oleks kvaliteetne, täisväärtuslik ja maitsev. Osalevate asutuste personalile ja kokkadele ning ka lastele ja lastevanematele korraldatakse lisaks mitmeid mahepõllumajanduseteemalisi harivaid üritusi.

Toimuvad töötoad kokkadele, kus tutvustatakse mahetoorainet ja selle võimalikke eripärasid, juhendajaga koos valmistatakse sobivaid toite ning vaadatakse retseptid üle arvestades mahetooraine kättesaadavust ja maksumust. Koos otsitakse ideid menüüde sihtrühmale atraktiivsemaks muutmiseks. Rõhku pööratakse ka taimetoitude valmistamisele ja menüüde mitmekesistamisele.

Mahetoorainest toidu valmistamisel saavad kätt proovida ka lapsed ise, muuhulgas on plaanis korraldada pilootprojektis osalevate koolide õpilastele mahetoidu valmistamise võistlus.  Etteantud mahetoorainest valmistatakse toite, mida lapsed ise koolisööklas süüa tahaksid. Võistluse läbiviimisel on plaanis koostöö koolide kodundus- ja kokandusõpetajatega.

Kõiki neid pilootprojekti eesmärke toetab välisprojekt StratKIT, mille raames edendatakse avaliku sektori toitlustusteenuse mudelite arendamist ja kasutuselevõttu Läänemere piirkonna riikides. Põhirõhk on suunatud kohalike omavalitsuste poolt läbiviidavate toitlustushangete arendamisele. StratKIT võimaldab Tallinnal saada kogemusi teistelt Läänemere riikide, eelkõige Põhjamaade ja Saksamaa omavalitsustelt jätkusuutlike, sealhulgas mahetoidu toitlustushangete paremaks läbiviimiseks ning nimetatud hangetega seotud strateegilise ja praktilise korralduse arendamiseks, näiteks vajalike eesmärkide püstitamine, tegevusjuhendite, näidiste ja teavitusmaterjalide koostamine.

Linnaaiandus

Alates 2018. aasta septembrist oleme aktiivsemalt tegelenud linnaaiandusega. Kuidas toetada kogukonnaaedade teket, soodustada söödavate taimede kasvatamist õppeprotsessina nii lasteaedades, kui ka koolides? Kuidas suurendada linlaste teadlikkust toidu kasvatamise kasust elukeskkonna kvaliteedile? Nendele küsimustele katsume linnaaianduse tegevuste raames vastuseid leida.

Toidu kasvatamine linnas võib tunduda veidra mõttena, kerkivad ka igasugused küsimused ruumi ja saastatuse kohta. Sellegipoolest on viimastel aastatel näha edukaid kogukonnaaedu Tallinnas ja Tartus, mis toovad linlasi ühistööks kokku ning loovad uusi väärtusi, nii sotsiaalseid kui ökoloogilisi. Lisaks on häid näiteid haridusasutustest, kus on rajatud õpilastega koos köögiviljapeenraid.

Positiivsete trendide toetamiseks arendab septembrist antud suunda Keskkonnaametis linnaaianduse projektijuht. Eesmärgiks on keskkonnateadlikkuse ja rohelise mõtteviisi kasvatamine, tervisliku ja aktiivse eluviisi soodustamine ning linnaruumi mitmekesistamine.

Tegutseme kolmes suunas: avatud kogukonnaaedade arendamine, koostöö õppeasutustega õppepeenarde rajamiseks, avalikkuse teadlikkuse tõstmine. Linnaaianduse huviliste võrgustiku kasvatamiseks on loodud “Söödav linn TLN” Facebook grupp, millega saab liituda igaüks, et vahetada arvamusi ja häid näiteid ning innustada üksteist “söödavate” algatuste puhul.

Välisprojektid

Oleme algatanud kolm eriilmelist keskkonnaprojekti. Kõigi nende puhul tuleb suurem osa rahastusest rahvusvahelistest fondidest, projektidega käib kaasas teadmiste ja kogemuste vahetamine teiste osalevate riikidega ning need hõlmavad hariduslikke aspekte ja teavitustöö tegemist.

Projekt „StratKIT“ ehk innovaatilised strateegiad avalikus toitlustuses on rahvusvaheline Läänemere riikidele suunatud koostööprojekt, mida rahastab Läänemere piirkonna programm (Interreg BSR Programme). Projekt algab 2019. aasta jaanuaris ja kestab kokku 2,5 aastat. Põhirõhk on suunatud kohalike omavalitsuste poolt läbiviidavate toitlustushangete arendamisele. Nii Eestis kui Euroopa Liidus on üha olulisemaks muutumas keskkonnahoidlike kriteeriumite arvestamine toitlustushangetes, samuti ei saa mainimata jätta elanike tervisliku toitumise olulisust. Projektis pööratakse tähelepanu nii mahe- kui kohalikule toidule, samuti toidu koostisele ja tervislikkusele, taimetoitudele ning toidujäätmete vältimisele.

Tallinna linna ühe probleemsema jõe Mustjõe veekvaliteedi parendamiseks käivitati alates 1. märtsist uus välisprojekt „HEAWATER – Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu“. Projekt kestab kolm aastat. Projektiga kavandatakse ja rakendatakse  kolm uut jätkusuutlikku vesikondadepõhist pilootinvesteeringut, mille eesmärk on vähendada vähemalt kahe kuni kolme saasteallika allalaadimist Tallinnas, Turus ja Söderhamnis. Igas linnas analüüsitakse väikest jõge, mille kaudu satuvad merre toiteained, raskemetallid ja mikroplastik. Analüüsi baasil projekteeritakse ja rakendatakse erinevaid lahendusi ning katsetatakse nende tõhusust väikeste jõgede vee tervendamisel. Kombineeritakse nii mehhaanilisi kui ka looduslikke lahendusi. Kuna inimmõju väikeste jõgede keskkonnale on suur, siis on projekti üks eesmärkidest ka elanikkonna teavitamine nii projekti tulemustest kui ka linnajõgede olulisusest, sealhulgas koolilaste harimine, et suurendada nende keskkonnateadlikkust. Tallinnas on planeeritud investeeringud Mustjõe kahe sängi alal enne jõe suubumist merre.

CoastNet Life on Eesti-Soome ühine projekt, mis on suunatud rannikumere ja -koosluste, väikesaarte, jõgede ja kallaste elupaikade ja vee-elustiku tervendamiseks. „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ ehk CoastNet LIFE projekt sai alguse 2018. aasta augustis ning kestab 2025 aasta aprillikuuni. Projekti eesmärkideks on väärtuslike rannikukoosluste seisundi parandamine läbi tervikliku majandamise, linnaelanike teadlikkuse suurendamine ning külastustaristu parandamine. Projekti tegevused on suunatud tervikuna kogu rannikukompleksi elupaikadele ja elustikule, hõlmates nii Soome lahe lõuna- ja põhjarannikut kui ka Botnia lahega piirnevat Soome rannikut. Eestis on projekti hõlmatud Lahemaa rahvuspark, Kolga lahe ja Aegna maastikukaitsealad ning Paljassaare hoiuala Tallinnas. Eestis taastatakse 30 ha Rammu ja Mohni saarte kukemarja nõmmesid ja üle 100 ha muid poollooduslikke kooslusi Lahemaa rahvuspargis, Paljassaares ja Aegnal. Lisaks taastatakse kaitsealuste liikide ebapärlikarbi, paksu jõekarbi, mustlaik-apollo ja rohe-vesihobu elupaiku 183 hektaril Lahemaa jõgedes ning nende kallastel.  Rannikuelupaikade olulisuse selgitamine avalikkusele on projekti üks eesmärkidest. Korraldatakse nii seminare kui avalikke arutelusid. Projekti veebilehel ja muudes infokanalites kajastatakse jooksvalt olulisemaid sündmusi, tutvustatakse projekti tegevusi ja tulemusi ning vahendatakse kogemusi. Projektialadele paigaldatakse infostendid, Lahemaa looduskeskusesse luuakse väliõppeklass ning Paljassaares uueneb linnuvaatlustorn.

Õismäe raba terviseradade rekonstrueerimine

Üheks meie linnavalitsuse roheraku tiimi suureks töövõiduks pean Õismäe raba terviseradade juurde rajatavate parkimiskohtade vähendamist, esialgelt planeeritud 150 asfalteerimisühikust jäi pikkade vaidluste tulemusel alles umbes 60. Siinkohal ei võta ma muidugi kogu saavutatu au ja uhkust endale. Projekti kärpimisel ja raba elurikkuse kaitsmisel oli oma roll, ja mitte üldsegi väike, Tallinna Keskkonnaameti põhimõttekindlatel töötajatel, linnavalitsuse kaasamisnõunikul ja loomulikult kohalikel elanikel, kes oma arvamuse ja protestimeelsuse koduseinte vahelt avalikku inforuumi suunasid.

Ühtlasi initsieerisime Õismäe raba projekti üles panemist kaasava ruumiplaneerimise rakendusse AvaLinn. Tõsi, töödega oldi juba sellises faasis, kus ettepanekuid ja kommentaare oodati pigem detailide osas, kuid see oli meilegi õppetunniks ja järgmine kord reageerime juba varem. Praegu teeme ettevalmistusi selleks, et Õismäe raba kaitse alla võtta, kindlustamaks raba metsikuse ja liigirikkuse säilimise nii palju, kui see on veel võimalik.

Merivälja muul

Seoses Merivälja muuliga on meie poole pöördunud mitmed asumiseltsid ja kohalikud elanikud, tundes muret enda elukeskkonna ja looduse käekäigu pärast. Kui kõik läheks Fausto Capital OÜ plaanide kohasel, rajataks varsti Merivälja muuli juurde kolmekorruselise jahisadama hotelliruumide ja restoranidega. Enamus planeeritavast rajatisest saaks olema linna maal. Detailplaneeringus on aga algusest pele olnud mitmeid küsitavusi. Mis puudutab keskkonnamõjusid, siis ehitus ei ole sellisel kujul asukohta sobiv. Miiduranna poolt tulev hoovus on andnud Pirita rannale puhta vee ja on oht, et ehituse tagajärjel hoovus enam Piritale ei jõuaks. Pärast Miiduranna sadama ehitamist on Pirital kohati liiva sügavus vähenenud 5-40 meetrit ja kohati on liiva olemasolu niigi piiri peal, Merivälja jahisadama kerkimise tulemusel suureneks erosioon veelgi. Kolmas faktor, mida asukohta ehitisi planeerides silmas tuleb pidada, on sealne rohekoridor ja looduslik rannikuala, mis on koduks mitmetele liikidele.

Kohalikud elanikud ja asumiseltsid on meelehärmi väljendanud planeeritava rajatise ebaproportsionaalselt suure mahu pärast. Kui vaadata praktilist poolt, siis Tallinnal tõepoolest puudub praegu igasugune vajadus hulgaliste uute sadamakohtade järele. Ühtlasi ei ole rajatist planeerides kinni peetud lähteülesandest – sadama asemel kerkiks tegelikult Merivälja muuli juurde suur ärikompleks. Seetõttu oleme protsessil silma peal hoidnud, juhtinud osapoolte tähelepanu probleemsetele asjaoludele, tellinud lisauuringuid jms, et takistada sealse elukeskkonna halvenemist.

Ilutulestiku piiramine

Algatasime ilutulestiku piiramise protsessi, et kaitsta linnakeskkonda, siin elavaid linde ja teisi loomi. Ka koduloomi, kellest suur osa aastavahetuse paugutamise tõttu tõsiselt kannatab, hirmunult kodust pageb, varjupaika satub või halvimal juhul isegi hukkub. Ilutulestiku piiramine läbimõeldult omab positiivset efekti ka õhukvaliteedile ning seeläbi inimeste tervisele. Nimelt mõjuvad ilutulestikuga kaasnevad mürgised gaasid halvasti meie hingamisteedele, raskemetallid aga satuvad põhjavette ja muldadesse, sealt juba edasi toidulauale. Et piirangud enim kasu tooksid, tellisime erinevate piiramisvõimaluste analüüsi, mille tulemusi asume nüüd linnavalitsuses arutama ja edasist tegevusplaani paika panema. On tõenäoline, et pöördume ka riigi poole, sest nagu selgus analüüsistki, on koostööl riigiga kahjude vähendamisel oluline roll. 

Ühekordsete plastikust toidunõude keelustamine avalikel üritustel

Tegelikult oli keskkonnaametis mõte ühekordsed plastiknõud keelustada juba täiesti olemas, ent ilma jõulise poliitilise tahte ja tegevuseta olekski see tõenäoliselt vaid mõtteks jäänud. Hakkasime teemaga linnavalitsuses koheselt tegelema, praeguseks on eelnõu kõik kooskõlastused läbinud, nüüd on veel vaja volikogu heakskiitu. Lisaks näeb eelnõu ette pakendi-, segaolme ja biolagunevate jäätmete eraldi kogumise avalikel üritustel. Tallinn saab olema ka sellel teemal teenäitajaks!

Igapäevane rohestamine

Üks meie siinne tegevus, mille oleme ristinud „igapäevaseks rohestamiseks“, seisneb abilinnapeade, ametnike, linnaosavanemate, koostööpartnerite, volikoguliikmete ja kõikide teiste otsustajate mõjutamises ja nende keskkonnaalaste teadmiste suurendamises. Hoiame silma peal, et projektides, uutes algatustes ja igapäevatöös oleks sees inim- ja keskkonnamõõde, et otsustusprotsessid oleksid võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning et arvestataks erinevate ühiskonnagruppide huvidega.

Kohati on tegemist tänamatu ja keerulise tööga. Tänamatu, sest medaleid selle eest ei jagata, see toimub kuluaarides ja koosoleku laua taga; see on konstantne, aga võidud ilmnevad pisikeste nüansside, mitte suurejooneliste meediakajastustena. Ning keeruline, sest nõuab diplomaatilisi oskusi ja peent laveerimist. Nimelt tähendab tihti taoline tegevus kellegi teise mängumaale sisenemist. Züleyxa Izmailova: “Ei kuulu minu haldusalasse ei linnaplaneerimine, transport ega haridus, ometi omavad paljud otsused, mis nendes teistes „silotornides“ vastu võetakse, suurt mõju keskkonnale ja paljuski on need seni toimunud kabinetihämarustes. Katsudes jõuda kaasavama ja keskkonnasõbralikuma linnajuhtimiseni, tuleb aeg-ajalt linnatöötajatele öelda, et nad peaksid hakkama asju senisest teisiti ajama. See ei ole miski, mida inimestele kuulda meeldib. Kuidas seda tulemuslikult teha, on omaette kunst.”

Seda, kuidas Rohelised plaanivad Riiki muuta, vaata juba siit: