Riigikogu valimiste programm 2015

EESTIMAA ROHELISED ja VABAD KODANIKUD VALIMISLUBADUSED 2015

Ehe, lahe ja mahe Eesti!

Meie põhiülesanne on pea 100 000 absoluutses vaesuses elavat inimest, eriti lastega pered, viletsusest välja tuua. Sündivuse suurendamiseks ja väljarände vähendamiseks on vaja kindlustunnet homse päeva suhtes. Toit, kodu, energia ja õiglus kõigile!
Lubame, et Riigikogusse saamisel jagame pool erakonnale eraldatud riigipoolsest toetusest heategevuseks.
Nõustume kõigi Eesti Keskkonnaühenduste Koja poliitikasoovitustega.
Ei mingit iganenud ja ohtlikku tuumaenergiat!

Lahe riik, oma võim ja kodanikuühiskond

Otsedemokraatia rakendamine

Eesti vaim vajab arenguks uut jõudu. Selleks sobivad parlamentaarset demokraatiat edukalt täiendavad, kodanike endi algatatavad referendumid ja tulundusühistuline majandamine. Rakendame need meie heaolu teenistusse, sest kogemusi Šveitsist, Saksamaalt jm on hulgi võtta.

Rahvaalgatus ehk referendumid, mille tulemus on võimule täitmiseks kohustuslik, on vaja seadustada algul kohalikul ja seejärel ka riigi tasandil.

Rahvas saab referendumiga algatada uusi otsuseid või tühistada juba vastuvõetud otsuseid. Nii toimitakse näiteks Šveitsis ja Saksamaal, aga ka USAs ja mitmel pool mujalgi. Rahval on õigus oma sõna maksma panna ka valimistevahelisel ajal otsedemokraatia kaudu.

Otsedemokraatliku rahvaalgatuse võimalus tekitab sisulist arutelu ning annab arutelule mõtte, sest konkreetne otsus sõltub otseselt hääletuse tulemusest.

Kuigi referendumite läbiviimine on kulukas, on kohaliku võimu otsuste uuringud Šveitsis tõestanud – teadmine, et rahvas võib otsused tühistada, sunnib valitsejaid otsuseid põhjalikumalt läbi kaaluma. Nii sünnivad otstarbekamad ja säästlikumad otsused ning kokkuvõttes on valitsemine odavam.

Omavalitsuste areng

Soovime omavalitsused erakondade tagatubadest lahti rakendada ja rahvaalgatuslike referendumitega kogukonnakeskseks muuta.

Omavahel konkureerivaid ja dubleerivaid investeeringuid tegevad naabervallad suunatakse koostööd tegema, muuhulgas arstiabi, hariduse, ühistranspordi korralduse ja jäätmekäitluse valdkondades. Suur osa praeguste valdade ja maavalitsuse funksioone läheks üle ühe maakonna piires asetsevate valdade liidust moodustatud omavalitsusüksusele. Valimised toimuks valdades endisel viisil. Erinevad spetsialistid, kelle palkamiseks igal üksikul vallal võimalust või ka vajadust pole, koonduks enamasti valdade liidu juurde ja võivad olla kas kõigi valdade jaoks ühised või kinnistatud tegelema kindlate valdadega.

Võimu lähedus rahvale läbi otsedemokraatia rakendamise hoiab ära ääremaastumise ja kodanikud tunnetavad enda osa omavalitsuse juhtimises.

Uute, ühishuvil põhinevate omavalitsustega väheneb seniste omavalitsuste arv ning ühtlasi erinevate ametnike hulk.
Maksude jagunemine riigi ja omavalitsuste vahel muutub omavalitsuste kasuks.
Alandame valimisiga, andes kohalike omavalitsuste valimistel hääletusõiguse 16-aastastele. See on noortele võimalus, mitte kohustus. Vaid nii saame panna noori senisest enam mõtlema indiviidi vastutusele ühiskonnas.
Toetame kodanikuühiskonna arengut. Muudame tulumaksuseadust nii, et maksumaksjad saaks 2% oma tulumaksust suunata oma valitud kodanikuühenduse toetuseks.
Muudame erakondade rahastamist: vähendame riigi kulutusi poole võrra, tagades kõigile erakondadele võrdselt väikese büroo ülalpidamise võimaluse ja ülejäänu jagatakse vastavalt valimistel saadud häälte arvule ja makstud liikmemaksudele. Kautsjon kui varanduslik tsensus kaotatakse, valimiskünnist alandatakse.
Kui riigipüha langeb puhkepäevale, antakse järgnev tööpäev vabaks.

Haridus- ja teaduspoliitika ehk tõde ja õigus

Haridussüsteem peab tegelema põhiküsimusega – milliseid kodanikke me tulevikus näha tahame ja milliseid väärtusi ühiskond kannab.

Õpetaja väärtustamine

Õpetajad ja teised haridusvaldkonna spetsialistid peavad saama korralikult tasustatud. Haridus ja teadus peavad kindlustama riigi iseseisvuse ja rahva heaolu ning pakkuma eluaegset õpet muutustega kohanemiseks. Haridussüsteemi depolitiseerimine vabastab süsteemi eesmärgistamata reformidest. Eesti peab endale ülesandeks seadma ei vähem ega rohkem kui maailma parima, tõhusaima ning kõige paindlikuma haridussüsteemi kiire ülesehitamise.

Teadmises, et

– kõige suurem tööpuudus valitseb kõige väiksema haridusega elanike ning noorte hulgas;

– kord masinatele kaotatud töökohad ei tule kunagi tagasi ;

– kõrgharidusse, teadusesse, arendusse ja innovatsiooni suunatud raha pole kulu, vaid eeldus, et hakkama saada suurte globaalsete väljakutsetega alates kliimast ja energeetikast, lõpetades tervisega ja ühiskonna vananemisega.

– väike ühiskond püsib teovõimeline ainult siis, kui kedagi ei jäeta kõrvale;

– tark majandus toetub tarkadele ja oma tööst innustunud inimestele;

– tippteadus ja selle rakendajad on eduka majanduse mootoriteks;

Pikendame õppimise aega, rakendades Eestis kohustusliku keskhariduse (12 klassi), tagades selle sees mitmekesise kutseõppe.
Alustame eesti ja võõrkeelte õpet juba lasteaias väga häid tulemusi andva keelekümbluse metoodika alusel.
Parandame kutseõppe taset, viies ellu mitmetes riikides edukaks osutunud töökohapõhise õppe ehk õpipoisi-õppesüsteemi. Ettevõttele tagatakse praktikandi juhendamise motivatsioonipakett.
Muudame õppeprotsessi kooli alumisest ülemise astmeni konkurentsi õhutavalt individuaalõppelt koostöövõimet arendavaks rühmaõppeks, rakendades selleks ka parimat saadaolevat tehnoloogiat.
Aitame koolidel korraldada tervislikku koolivälist tegevust neile algklasside õpilastele, kelle vanemad on tööl ja ei saa lastele keset tööpäeva järgi tulla.
Huviharidus saab hariduse osaks – ja see peab olema tasuta nagu hariduski! Kaotame igasuguse kohustusliku hariduse omandaja kaudse või varjatud maksustamise, vajadusel fikseerides selle kasvõi põhiseaduses. Alustame transpordist ja koolisöögist – need peavad olema tasuta!
Hariduse ühtlase kvaliteedi tagamiseks kogu Eestis kasutame kaasaegset tehnoloogiat, õpetajate koolidevahelise transpordi toetamist, rändlaborite süsteemi laiendamist ning rakendame õpetajate vastavad soovitused.
Õpetaja ameti sotsiaalsed garantiid kirjutame seadusesse. Loome karjäärimudeli, milles on võimalik olla nii õpetaja, õppevahendite looja kui ka teiste õpetajate nõustaja-õpetaja. Seadustame õpetaja ameti loomingulisena, võimaldades enesetäiendamisega seotud puhkust.
Omistame õpetajakutse huvikoolide juhendajatele ja sporditreeneritele.
Muudame õppeprogrammid paindlikuks ja vähendame isiksusekeskse õppe kaudu poiste väljalangevust koolist.
Kaotame tööandja erisoodustusmaksu tasemekoolitusele (kõrg- ja kutseharidus).
Kaasame haridustöötajate kutseühinguid rohkem otsuste tegemisse.
Tagame väljakujunenud ja Eesti jaoks oluliste teadussuundade jätkusuutliku ning kokkulepitud pikaajalistele eesmärkidele vastava riiklik rahastamise. Teadlased ei pea oma palgaraha välja võitlema projektide turul – see on ajupotentsiaali väärkasutus. Teades, et teadlaskaadri kasvatamiseks kulub vähemalt 10 aastat, ei tohi teaduse rahastamises lubada ebastabiilsust. Projektirahad jäägu paljulubavate ideede realiseerimiseks ja uute teadussuundade loomiseks! Ainult nii säilitame Eesti teaduse küllaltki hea taseme. Teaduse rahastamisel keskendume kvaliteedile.
Vabastame teadus- ja haridusasutused riigihangete korraldamise kohustusest, välja arvatud ehitused. Teadlastel ja haridustöötajatel on tugev sisemine motivatsioon kasutada oma tegevuse jaoks välja võideldud raha efektiivselt ning riigihanke raamistik ainult takistab seda.
Loome teadlastele rahvusvaheliselt levinud, innustava karjäärimudeli. Sellise, milles korduvalt tulemuslikud teadlased säilitavad oma akadeemilise positsiooni, mis on omakorda aluseks akadeemilisel vabadusele, mis omakorda tagab loomingu õitsemise ja tulemuslikkuse ja teadlase rahvusvahelise silmapaistvuse. Akadeemiline vabadus on teadusloomingu oluline eeldus, et õpetlasel oleks võimalik häirimatult keskenduda tulemuslikule õpetamisele ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadusele.
Maksame elamisväärseid stipendiume kõigile riigitellimuslikel õppekohtadel kõrghariduse omandajatele ja siduda nad lepingulise kohustusega, kas jätkata kraadiõppes või töötada pärast lõpetamist 3-5 aasta jooksul Eestis.
Riik võimaldab igal aastal vähemalt 100 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingute lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis. Vastasel juhul tagastatakse laen koos intressidega.
Riik võimaldab igal aastal sihttoetuse abil kutsuda Eestisse tööle ja õpetama maailmas tunnustatud teadlasi ja õppejõude.
Ka üleilmastumise ja keelelise vabaduse tingimustes ei ole Eesti avaliku hariduse kõigil astmetel alusharidusest doktoriõppeni eestikeelsele õppele usutavat alternatiivi.
Kohustume suure mõjujõuga otsuste puhul küsima nõu Teaduste Akadeemialt ja teistelt tipp-asjatundjatelt.

Majanduspoliitika, mis hästi idaneb

Vaid ökoloogiline saab olla ökonoomne. Ja vaid ökonoomne majandamine toob heaolu. Heaolu ja stabiilsuse tagamiseks on üks tee: toetada jõuliselt kodumaist ühistulist majandamist, innovaatilist tööstust, paremat tervishoidu, haridust ning teadust.

On aeg vähendada majanduse energiakulu Saksamaa ja Soome tasemele ning vähendada samm-sammult meie ühise rikkuse – põlevkivi – ärapõletamist, sest põletamine on raiskamine.

Teadmised taastuvallikate ulatuslikuks kasutamiseks on olemas. Näiteks Taani plaanib 2050. aastaks minna 100% üle taastuvenergiale – ka Eestis on see täiesti reaalne! Toeta Eesti julgeolekut ja oma rahakotti!

Teeme nii, et iga pere saaks soovi korral endale elektrit toota! Energiasäästu suunatud raha on tulumaksuvaba.
Kaotame taastuvenergiatasu tarbijate arvetelt ja rakendame “saastaja maksab” põhimõtet.
Toetame Eesti uut arenguhüpet – tulundusühistulist majandamist. Tulundusühistud on äriühingu vorm, kus igal osanikul on üks hääl sõltumata sissepandud vara või raha hulgast, kuid tulem jagatakse vastavalt panustele.
Toetame üle-Eestilise ühistupanga teket aastaks 2016, mille omanikest kliendid saavad olla kõik kodanikud, millel on lai pangakontorite ning sularahaautomaatide võrk ning mis jätab raha Eestisse.
Toetame hajutatud taastuvenergiatootmist.
Muudame Elektrituru seadust nii, et tulundusühistud saaksid olla taastuvenergia tootjad.
Toetame väiketootmisega ja teenindusega tegelevaid tulundusühistuid.
Muudame seadusandlust, et tulundusühistu saaks olla kindlustusselts.
Väärtustame meie ühiseid loodusressursse: me ei kavatse põlevkivi kaevandamist täielikult lõpetada. Põlevkivist vedelkütuste tootmisel puudub pikaajaline perspektiiv, lihtsast põletamisest rääkimata. Investeerime teadusesse, aitamaks ettevõtjatel leida viise, kuidas vähemast hulgast põlevkivist keemiatööstuse toorainena rohkem teenida ning toetame ettevõtjaid uute turgude leidmisel.
Toetame kodumaiseid, loodusvarasid säästvalt kasutavaid tööstusettevõtteid riiklikult rahastatud ja praktilise väljundiga teadus-arendustegevusega. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast, tulust ja rahulolevatest töötajatest Eestis.
Lubame rikkuda reegleid ja teha erandeid, sest vaid reegleid järgides ei saa innovatsiooni teha.
Toetame targa elektrivõrgu (smart grid) loomist, et tarbija saaks soovi korral muutuda ka energiamüüjaks, kui tema koduvõrguga on seotud sinna laadimiseks ühendatud elektrisõiduk, päikesepaneelid või muud taastuvenergia tootmise/salvestamise seadmed. Suurim tulu tuleb aga otsesest energia kokkuhoiust.
Toetame suure vedelgaasi terminali rajamist erakapitali ja riigi koostöös ning EL abiga. Me ei nõustu terminali kui meie energiajulgeoleku komponendi ning suurinvesteeringu ärakinkimisega. Näeme vedelgaasi ja kohalikust toormest saadud biogaasi kui tuule- ja päikeseenergia muutlikuse tasakaalustajat. Viime ühistranspordi ja transpordivahendite hankimisega seotud riigihangete tingimustesse sisse kohustuse kasutada teatud ulatuses metaankütust, sh biometaani kasutavaid sõidukeid. Sätestame, et transpordis tarbitavast gaasist oleks pool biogaas.
Toetame heade ideede panekut ahvatlevasse vormi – soovime pakkuda rohkem tuge heale disainile, mis Eesti kauba ja ideede müüki parandaks.
Alustame ulatuslike investeerimistoetustega soojus- ja elektrienergia tootmiseks kodude, koolide, haiglate ja muude avalike asutuste juures, finantsallikaks kasutades ennekõike CO2 kaubandusest saadavat tulu ning ühistulise panganduse jõudu, võimaldades kõigil Eesti kodanikel investeerimist Eestisse.
Toetame loodust ja raha säästvat RailBaltic arendust: suuname selle olemasolevasse transpordikoridori, mis kulgeb Tallinna, Tartu ja Valga kaudu ning elektrifitseerime esimeses etapis raudtee kuni Tartuni. Teeme rahvusvahelist koostööd Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks, mis annab meie majandusele hoopis teised arenguvõimalused.
Toetame elektrisõidukite, sh elektrirataste soetamist. Selleks võimaldame elektrisõidukite puhul käibemaksutagastuse kasutamist või muid meetmeid, mis tasandavad elektrisõidukite suuremaid soetuskulutusi. Samuti toetame autode gaasikütusele üleminekut.
On aeg saada mereäärsest riigist mereriigiks. Seadusi ja reegleid tuleb muuta nii, et Eesti reederite laevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla.
Kasutame jõude pangakontodel seisvat raha heade töökohtade loomiseks. Riigi ja ökoloogiliselt jätkusuutlike riigiettevõtete laenuraha vajadus kaetakse eelistatult kodanikele pakutavate võlakirjadega, seejärel kohalikele ettevõtetele pakutavate võlakirjadega ja viimases järjekorras välismaiste omanikega pankadelt võetavate laenudega. Investeeringud maapiirkondadesse, ühistulisse ettevõtlusesse, energiatootmisesse, mahetoitu ning kodude energiasäästu loovad uusi tulusaid töökohti.
Toetame kohalikku ettevõtlust ja pakume väikeettevõtetele ja tulundusühistutele teadlaste ning leiutajate abi, laenugarantiid, kompaktseid ja teisaldatavaid väiketootmise tehnoloogiaid: väikekööke, lihatööstusi, meiereisid, pagaritööstusi, nahatöötluse jm. töökodasid.
Toetame Eesti majanduse suuremat automatiseeritust, et ennetada töötajate puudusel võõrtööjõu vajadust ja sisserännet. Alustame ettevõtjate ja inseneride koolitusi robotiseerimise valdkonnas, loome ettevõtlust toetavad finantsinstrumendid tehnoloogisiirdeks, alustame robotiseerimist propageerivate konkursside, telesaadete jms avalike kampaaniatega.
Alandame sammhaaval normaaltööaeg 40 tunnilt 32 tunnile nädalas palgataset alandamata, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks.
Uurime põhjalikult, kas ühistransport peaks olema tasuta ka mujal peale Tallinna. Kuid kindlasti vabastame ühistranspordi piletid, mida ettevõtted oma töötajatele soetavad, erisoodustusmaksust.
Loome väike- ja keskmistele ettevõtetele suunatud e-riigi teenusena (vabatahtlikult kasutatav) raamatupidamiskeskkonna, milles toimub automaatselt arvepidamine, maksude maksmine ja statistiline aruandlus nagu täna on olemas võimalus e-maksuametis kasutada eeltäidetud tuludeklaratsioone. Mõistes, et väikeettevõtete probleemiks on sageli kassavoo puudujääk, pakume võimaluse sellises arvelduskeskkonnas maksta riigimaksud makse tegemise hetkel, kuid käibemaksu maksmise kohustus tekiks sellest keskkonnast väljastatud arve laekumise hetkel.
Toetame rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamist nn. Tobini maksu (rahvusvahelistelt rahaülekannetelt võetav väga tagasihoidliku suurusega maks) sisseseadmise ja maksuparadiisidele embargo kehtestamisega. Seda saab teha vaid riikidevahelises koostöös, muutes selle arusaama meie väärtuspõhise välispoliitika osaks.
Tallinn-Tartu maantee saab möödasõidurajad – see on kiire ja ratsionaalne lahendus.
Rakendame riigihangetes rohelisi põhimõtteid – hakatakse arvestama pikaaegsete ekspluatatsioonikulutustega, tekitatavate saastekoguste ja energiatarbega. Eelistatakse pakkumisi, mille puhul toote kogu elutsükli jooksul tehtavad kulud ning põhjustatud keskkonnamõjud on väikseimad.
Meie loodus pole nende äri! On aeg saata Euroopa-USA vabakaubandusleping praegusel kujul sinna, kuhu Euroopa Roheliste algatusel saadeti ACTA – ehk siis ajaloo prügikasti.
Töötame välja mõistlikumad regulatsioonid krüptorahale ning võimaldame kasutusele võtta kohalik raha nii, nagu seda on tehtud näiteks Bristolis.

Maksud

Tõstame tulumaksuvaba miinimumi ning miinimumpalga vähemalt 500 euroni. Tulumaksu kuni 2% kasutamise otsustab maksumaksja soovi korral ise, toetades näiteks temale meelepärast MTÜd.
Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule, taastusravile, hambaravile ning (omaste)hooldusele erisoodustusmaksust.
Alandame toidukauba ja kindlasti ka mahetoidu käibemaksu 10 protsendini.
Füüsilisest isikust metsaomanikel tõstetakse aastane maksuvabastus metsatulult tasemele 5000 eurot, mis annab väikemetsaomanikule loodust säästva püsimetsamajanduse puhul maksuvaba lisasissetuleku kuni 416 eurot kuus.
Vabastame ettevõtete kulutused ühistranspordile, jalgrattakasutusele ja töötajate majutusele erisoodustusmaksust.
Teeme osalise tööajaga töötamise lihtsamaks – kaotame sotsiaalmaksu miinimumi nõude. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega. Osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu toetust.
Vabastame ettevõtete kulutused töötajate tasemeõppele ja täiendõppele nii kodu- kui välismaal erisoodustusmaksust!
Oleme nõus kaaluma sotsiaalmaksu lae kehtestamist viie keskmise palga tasemel, kuid ühtlasi on vaja sätestada, millistest toetustest-teenustest see inimene siis loobuma peab.
Töötuskindlustusmaksu määr alaneb 1% võrra.
Pakume ettevõtetele kaht tulumaksu maksmise võimalust. Esimene viis on sama, mis praegu – reinvesteeritud kasumilt makse ei maksta, väljamaksetelt üldine tulumaksumäär. Teine võimalus on fikseeritud 12% tulumaksumäär kogu kasumilt. Ettevõte peab valima ühe või teise viisi ning seda muuta enam ei saa.

Tuleks tõsta see tuletungal ehk kultuurielu

Kultuuriametnikke kannustab endiselt soov kultuuriprotsesse ja loomevaldkondades tegutsevaid inimesi juhtida hierarhiliste mudelite järgi ülalt alla, „jagades ja valitsedes“, (nagu nägime näiteks “Sirbi” ümber toimunust), ent samas püstitades loovisikutele ja institutsioonidele majanduslikke eesmärke, mida Eesti kultuuriruumis pole vabaturu reeglite põhjal võimalik saavutada. Tagajärjeks on institutsioonide kidumine ning inimeste stress. Parima tulemuse nimel on aeg keskenduda ühtsele eesmärgile.

Austame põhiseadust, mille järgi on Eesti riigi ülim mõte luua kodanikele parimad tingimused kultuurse, vaimselt täisväärtusliku elu elamiseks, aga mitte riikliku „kunstitootmise“ juhtimiseks ning korraldamiseks. On aeg usaldada otsustes kultuurivaldkonna esindajaid, kes moodustavad akadeemilise seltskonna kõrval ühiskonna kõige loomingulisema, harituma ja seega ka paremini toimetuleva ning iseseisvaima otsustusvõimega osa. Tehnoloogiliselt pidevalt täiustuvas ühiskonnas jäävad muudest kauemaks kestma just loomingulised töökohad ning nende osakaal nii tööhõives kui ka rahvamajanduse arvestuses kasvab.
Aitame igati kaasa, et maapiirkonna raamatukogust saaks koos kooliga veelgi olulisem rahva kooskäimise koht ja kogukonna ühendaja. Selleks aitame omavalitsustel planeerida sarnaste funktsioonidega asutuste toomist ühe katuse alla ning hoonete rekonstrueerimist ja restaureerimist energiasäästlikuks ning mugavusi suurendavaks. Seisame raamatukogutöötajate väärilise töötasu eest.
Raamatute käibemaks peab olema 0%.
Keskendume tervist toovale kehakultuurile ja igapäevase liikumiskultuuri arendamisele, et liikumine värskes õhus ja looduses oleks meie lastele sama loomulik nagu arvutikasutus. Toetame sihipäraselt liikumisrõõmu, koostööd ja loodusetundmist edendavaid treenereid-entusiaste ja klubisid.
Pooldame aktiivset kultuurilist läbikäimist ja kultuurivahetust kogu maailmaga. Globaliseeruvas maailmas pöörame erilist tähelepanu põlisrahvastele, eriti meie sugulasrahvastele, sest kultuuriline mitmekesisus on vajalik jätkusuutlikuks arenguks.
Loome laiade volitustega riigiarhitekti ametikoha. Arhitektuur, ehitus ja muinsuskaitse on lai valdkond, mille reguleerimine on käesoleval ajal killustunud ning majandushuvide ja avaliku huvi põrkumisel andnud küsitavaid tagajärgi. Aitame igati kaasa rohelise mõttelaadi juurdumisele arhitektuuris ja ehituses. Eestist võiks saada rohelise arhitektuuri edendaja.
Muinsuskaitse peab olema omaniku initsatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja asjatundmatute ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu. Kaitse alla võtmisest on vähe kasu, kui sellega ei kaasne säilitavat tegevust. Püüame tagada, et muinsuskaitsega tegeleks haritud ja oma ala ka praktilise poole pealt hästi tundvad inimesed. Toetame restaureerimisalast haridust.
Teeme kõik selleks, et Muusikaakadeemia saal saaks lõpuks valmis.
Toetame algupärandite ja uusloomingu lavaletoomist ning interpreetide esituste, heliloomingu ja draamateoste audiovisuaalset jäädvustamist.
Digiteeritud filmipärandi laiemaks kasutamiseks tagame enne 1991. aastat valminud filmipärandi vabakasutusse andmise ühes autorihüvitusfondi loomisega.
Avalik-õiguslik ringhääling vabastatakse erakondlikust juhtimisest ning poliitilisest tsensuurist.
Kultuuri rahastamiseks eraldatakse kindel osa riigi eelarvest ja vabastatakse kultuur hasartmängu-, tubaka- ja alkoholisõltuvusest.

Terve Eesti heaks

Roheline ühiskond on terve ühiskond. Arukalt toimiv sotsiaalkindlustus ja tervishoiusüsteem on kindlustunde looja kõigile ning kindlustunnet vajab meie ühiskond praegu kõige enam. Vaid kindlustunne aitab sündivust tõsta. Hea tervis on terve majanduse aluseks. Kogu Eestimaa Roheliste tegevus on suunatud sellele, et Eesti inimesed elaksid kauem tervena ning elurõõm oleks meie kõigi põhiõigus. Ligi 100 000 inimest elab absoluutses vaesuses ehk neil pole raha igapäevaste elementaarsete vajaduste, sh ka toidu eest maksmiseks. Meie eesmärk on nad viletsusest välja aidata väärikal ja ühiskonnale kasulikul moel.

Et tervelt elatud aastaid, kindlustunnet ja lapsi lisanduks, algatame järgmised suunamuutused:

Rakendame riikliku kodanikupalga, mis tagaks kõigile osalus- ja kindlustunde. Seda lisaks pensionitele ja emapalgale. Kodanikupalk asendaks eelkõige täiesti ebapiisavat lastetoetust ning toimetulekutoetust, mille taotlemine on täna töömahukas ja aeganõudev ning väärikust riivav.

Kas kodanikupalka saavad lapsed, eakad, puuetega inimesed, nende hooldajad, töötud, puudustkannatavad või antakse seda tõepoolest kõigile kodanikele – see on ühiste arutelude koht. Võimalusi on palju – peame koos leidma Eestile sobivaima. Kodanikupalga allikana näeme saastamise (sh põlevkivi) maksustamist ning seniste sotsiaaltoetuste reorganiseerimisest vabanevaid vahendeid. Selle sammu tulemusena väheneb bürokraatia ning kindlasti ka kuritegevus. Lihtne ja selge toetusemaksmine vabastab sotsiaaltöötaja aja ja tähelepanu tegelike probleemidega tegelemiseks. Neile, kes suurte sissetulekute tõttu kodanikupalka ei vaja ja ei taha, tuleb võimalus suunata see sissemaksena riigi asutatud fondi. See on fond, kus igal liikmel, kelle kodanikupalk laekub fondi, on üks hääl ja fondi liikmed otsustava ühiselt, millisel kogu ühiskonnale kasulikul viisil fondi raha kulutatakse. Fondi liimeksolek on auasi.

Leiame tervishoiule lisaraha, et see kasvaks arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude suunamist tervishoidu. Tänasel päeval ei kata tervishoiule eraldatav raha ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.
Seome ennetuse, ravi, taastusravi ning hoolduse funktsioonid üheks tervikuks. Uued ja tõhusad ravimid peavad kiiremini jõudma soodusravimite nimekirja ja kasutusse. Inimese enda makstav omaosalustasu ravimite eest peab kindlasti vähenema. Töötame välja reeglistiku, mis võimaldab maapoodides, raamatukogudes, sotsiaaltöötaja või perearsti juures pidada apteekri kontrolli all olevat ravimikappi, et ravimite kättesaadavus paraneks.
Anname avalikule sektorile kuuluvate haiglate juhtkonna valimisel ja valdkonna arengut määravate otsuste langetamisel otsustusõiguse erialaliitudele ja haigla meditsiinitöötajatele. Meditsiinielu võtmeküsimusi otsustagu need, kes asjatundjatena murekohti kõige lähemalt näevad.
Loodavate tervisekeskuste osas saavad otsustusõiguse perearstid.
Loome vabatahtlik terviselepingute süsteemi, millega patsient kohustub täitma oma tervisekava ning mille alusel saab soodustusi isiklikuks terviseedenduseks. Selline süsteem annab lisamotivatsiooni, et seista hea oma tervise eest.
Vabastame erisoodustusmaksust ravi, sealhulgas hambaravi ning taastusravi ja tõhusad haiguste ennetamise viisid. Rohelised on vastava eelnõu Riigikogule esitanud ja esitame seda niikaua, kuni see saab vastu võetud.
Anname inimestele võimaluse koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi.
Loome tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteem. Meie arvates võiks see töötada ettevõtetele endile kuuluva ühistulise kindlustuse vormis. Ka Töötukassa peab ümber kujundama ühistuliseks kindlustusseltsiks.
Toetusesaajast aktiivseks ühiskonna liikmeks.
1. Nn töövõimereform vaadatakse üle puuetega inimeste endi ning vastavate erialaspetsialistide – arstide, sotsiaaltöötajate, psühholoogide jt – otsese kaasamise ja palkamise läbi. Minimaalselt paberimäärimist-hindamist; rohkem ravi, konkreetse inimese vajadustest lähtuvat abi, väljaõpet, töö- ja elukoha kohandamist ning abivahendeid. Toetame sõidukite kohandamise ja elektriliste ratastoolide soodusrendi teenust, et vähendada invatakso kasutamise vajadust.
2. Veebipõhine otselüli vabatahtliku ja abivajaja vahel Helpific ja muud nutikad lahendused nii Eestist kui välismaalt saavad arenguks vajaliku raha ja toetuse.
3. Vähendame arstide-õdede Eestist lahkumist tervishoiu täiendava rahastamisega läbi tervishoiuteenuste ekspordi, mille kohaselt naaberriikide patsiendid saavad Eestis ravi ja hooldust ning nende makstud raviraha jääb Eestisse.
4. On aeg individuaalseks lähenemiseks nii ümberõppes kui sotsiaaltöös. Oleme ühiskonnana tugevad ja kindlad, kui igale inimesele – olgu ta vana või noor, puudega või mitte, on olemas Eesti elu edendav töökoht. Loome koos ettevõtjatega paindlikud võimalused enesetäienduseks ja uute oskuste omandamiseks juba enne töötuks jäämist, mitte pärast.
5. Sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega: osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu soodustust.
Ettevõtete juhatuse liikmed saavad tagasi õiguse ennast töötuna arvele võtta, kui vastavat maksu enne tasutud on.
Muudame pensionilemineku paindlikuks, soodustades järkjärgulist töökoormuse vähendamist normtööaja lühendamisega, kuid säilitades pensioniarvestuse aastakoefitsiendi vähemalt 1,0 tasemel.
Väärtustame kodumaist ja puhast toitu, sest see on võti rahva tugeva tervise ja kodumaisete töökohtade juurde. Ei mingeid transrasvu ega asovärve kooli-, lasteaia- ega haiglatoidus! Vastavad seaduseelnõud on esitamiseks valmis juba täna. Eelistame kodumaist mahetoitu lasteaedades, koolides, kaitseväes jt riigi ja kohaliku omavalitsuste hallatavates asutustes. Aitame koolidel luua mahemajanduse propageerimiseks kooliaedu.
Kasutame tervist hävitavate ainete ohuhinnangutes ja otsuste langetamisel 21. sajandi jooksul kogunenud uusi teaduslikke teadmisi! Toetame kõigi õigust tubakavabale keskkonnale. Keskendume tubaka, alkoholi ja narkootikumide sõltuvuse ja sellest tekkinud kahjude ennetamisele ja vähendamisele.
1. Tubakareklaam keelatakse täielikult ka ostukohtades, alkoholireklaami piiratakse veelgi. Tubaka- ja alkoholiaktsiise, mis mõjuvad kahjude vähendamiseks kõige tõhusamalt, on vaja tõsta. Tubaka maksustamisel tõstame tükipõhist maksuosa ning minimaalmäära. Reguleerime e-sigarettide ja nikotiini sisaldavate vedelike kaubanduse.
2. Narkopoliitikas keskendume suurdiilerite rangemale karistamisele, riigipiire ületava kaubanduse piiramisele, sõltuvuse ennetusele ja ravile. Toetame kanepipreparaatide meditsiinilist kasutamist arsti otsusel ravi otstarbel ning kanepit puudutavate riigi regulatsioonide väljatöötamist sarnaselt tubaka, alkoholi ja ravimituru regulatsioonidele.
3. Seadusandluses tuleb selgelt eristada narkootikumid ja psühhedeelsed ained.
4. Narkokuritegevuse vähendamiseks ja sõltlaste kui haigetega tegelemiseks kasutame Šveitsi narkokliinikute jm kahjude vähendamise kogemusi üle maailma.
Tõstame liikluse ohutust. Et lastel oleks, kus mängida ning täiskasvanud saaksid jalgsi, jalgratta ning ühistranspordiga liikuda hästi ja ohutult, teeme kõigi projektide ja planeeringute puhul kohustuslikuks tervise- ja turvalisusauditi. Me seame eesmärgiks olukorra, kus inimestel oleks võimalik kodu lähedal vabas õhus tegeleda endale meelepärase sportliku tegevusega.
Toetame tervisesporti ja liikumisaktiivsuse integreerimist igapäevaellu, et rahva tervis säiliks ja paraneks. Investeeringud spordirajatistesse peavad teenima võimalikult suure harrastajatehulga huve ning sporditaristu rajamise riikliku toetamise eeltingimuseks on kaasaegsed, energiaefektiivsed ning looduskeskkonda mitte reostavad projektid.
Mõistame hukka igasuguse julmuse ja endast nõrgemate väärkohtlemise, kaasa arvatud ka koolivägivalla ja inimkaubandusega seotud väärkohtlemise. Peame seda tegema seadusest tulenevate võimaluste täie rangusega.
Kaitseme lapsi manipuleerivate ja seadust tundvate lasteahistajate eest. Täiskasvanu seksuaalvahekord alla 16-aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe on enam kui viis aastat, peab olema keelatud.
Võtame vastu senisest toimivamad seadused perevägivallaga võitlemise tõhustamiseks. Kuriteo avalduse tagasivõtmine ohvri poolt ei tohi takistada kodus toime pandud kuritegude edasist uurimist. Kodust peab lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu. Eluterve keskkonna kaitse peab ulatuma ka koduseinte vahele.
Kaitseme loomi julmade inimeste eest. Nende inimeste karistusi, kes põhjustavad loomadele tahtlikult füüsilist valu, kannatusi või kohtlevad neid eriti julmal viisil, tuleb oluliselt karmistada. Loomi väärkohelnud isikult tuleks kogu eluks loomapidamisõigus ära võtta. Loomakaitsega tegelevatele kodanikeühendustele tuleb anda suuremad õigused loomade sisuliseks kaitseks.
Lõpetame loomade piinamise karusloomakasvandustes ja loomatsirkustes.
Loome üleriigilise lemmikloomade registri ja aitame täita kiipimiskohustust! Vaid see lõpetab loomahülgajate karistamatu tegutsemise.

Ehe loodus

Looduskaitse on eelkõige inimese kaitse. Maa elurikkuse säilimine on inimkonna kestmise eeldus. Peame pühaks iga inimese õigust puhtale õhule ja veele. Elu mitmekesisuse säilimine pole rikka ühiskonna lõbu, vaid inimkonna ellujäämiseks vajalik eeldus. Keskkonda tuleb kaitsta selleks, et võimaldada inimesel, selle keskkonna osal, üldse elada. Võtmeküsimusteks on selgitustöö ja heatahtlik koostöö kohalike elanike, maaomanike ning looduskaitse korraldajate vahel.

Tagame riiklikul tasemel looduskaitselise kompetentsi säilimine ja areng Eestis. Teeme sisulist koostööd keskkonnavaldkonna kodanikuühendustega seadusloomes ja ka konkreetsete teenuste delegeerimisel: näiteks kaitsealade haldamisel, kaitsekorralduslike tööde juhtimisel, keskkonnajärelvalves.
Tagame metsade säästva kasutuse nõuded nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab olema planeeritud arvestades erinevate metsatüüpidega ja vanade metsade säilimise vajadusega, mille pidev olemasolu on oluline elurikkuse säilimiseks. Metsaelustiku kaitseks parandatakse kaitsealade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning tagatakse vääriselupaikade säilimine. Lageraie piir saab taas olema 3 ha.
Muutused keskkonnas ja kliimas on ohuks heaolule ja julgeolekule. Soovime, et Eesti oleks nutikas keskkonnakaitses teenäitajaks. Eesti eesmärk peab olema roheline riik.
Keskkonnaseadusandlus peab olema suunatud keskkonna tegelikule kaitsele, mitte lähtuma vaid bürokraatlikest ettekirjutustest. Seadus peab võimaldama ettevaatuspõhimõtte sisulist rakendamist keskkonda puudutavate kaalutlusotsuste langetamisel. Kaitstud peab olema nii elurikkus kui ka elumuster.
Loome koostöös metsaühistute ja põllumeeste organisatsioonidega võimalused, kuidas omanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada ka oma looduskaitse all olevaid maid näiteks säästva püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja -loomakasvatuse, biogaasitoorme kogumise jmt. abil ning asjalikus koostöös looduskaitsjatega.
Mistahes suuremahulise tegevuse käivitamise hetkeks peavad vajalikud loodushoiu- ja keskkonnakaitse meetmed olema juba arvesse võetud ja planeeritud. Keskkonnamõjude hindamise protsess peab olema sõltumatu arendajast ja selle kulud finantseeritakse avaliku fondi vahenditest, millesse teevad sissemakseid arendajad.
Panustame riigi reostustõrje ja keskkonnakahjude peatamise ja ennetamise võimekusse, luues õlifondi, kuhu koguneks vahendid reostusohu ja keskkonnakahjude potentsiaalsetelt tekitajatelt. Kümnest maailma suurimast surnud meretsoonist seitse asub Läänemeres ja see on ohtlik ning majanduslikult kahjulik kõigile . Puhas vesi ühendab inimesi, must lahutab. Seisame selle eest, et meid ühendaks puhas Läänemeri!
Kaitseme inimese kui ühe liigi elukeskkonda, väärtustades lisaks looduslikule ka sotsiaalset ja vaimset keskkonda. See puudutab muuhulgas ka inimeste tegevusest mõjutatud poollooduslikke piirkondi ning inimese loodud tehiskeskkondi, näiteks hiied, miljööväärtuslikud alad jms. Leiame raha looduslike pühapaikade kaardistamiseks.
Me ei luba avada fosforiidikaevandusi! On aeg arvestada elanikkonna huve ja vajadusi loodusvarade kasutuselevõtul. Otsustusprotsessi tuleb kaasata kõik osapooled, keda see puudutab. Loodusressursi kasutaja peab kompenseerima oma tegevusest tekkiva kahju loodusele ja elanikkonnale.
Tühjaks ammendatud maardlad tuleb rekultiveerida võimalikult looduslähedaseks, maksimaalse elurikkuse taastamist silmas pidades.

Eestimaa Roheliste ettepanekute rakendamine toob maapiirkondadesse tagasi nii töö kui väärika elu võimalused.

Eesti toiduseire näitab, et kohalikest aedviljadest on keskmiselt kolmandik, impordituist aga kaks kolmandikku pestitsiidide jääkidega. Jääke on leitud ka kahes kolmandikus loomsetes saadustes. Kuigi tegemist on jääkide madala sisaldusega, nõrgestavad need inimese immuunsüsteemi, soodustades allergiate, kasvajaliste muutuste jms teket. Samuti on pestitsiididel hukatuslik mõju mesilastele ja mulla kvaliteedile. Olukord paraneks ulatusliku üleminekuga mahetootmisele, mis on võimalikult isevarustav, välistest ressurssidest sõltumatu, ühendab tihedalt tootjad tarbijatega. See tähendab tööd, külaelu taastumist, mahetoodangu hinna alanemist ja Läänemere saaste vähenemist enam kui poole võrra. Uuringute kohaselt saavutatakse mahetootmises tänase intensiivtootmisega võrreldavad saagid. Nõudlus ökoloogiliselt puhta toodangu järele on pidevas tõusutrendis. Meil on selleks veel väga head looduslikud eeldused!

Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõive ja bürokraatiat, mahesaaduste töötlemine saab rohelise tee! Ametnikud peavad mahetootmisele kaasa aitama, mitte juuksekarva ja protsenti pooleks ajama. Nõuame põllumajandustoetuste ühtlustamist Euroopa Liidu sees ja ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.
Tagame, et meie leib ja leivakõrvane oleksid tervislikud ning toodetud looduse suhtes vastutustundlikult. Selleks toetame kohalikku väike- ja mahetootmist, sh lihtsustame väikestele õlle- ja veinitootjatele kehtivaid regulatsioone. Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.
Teeme korda teed ja tagame toimiva ühistranspordi ka kõige kaugemates maapiirkondades. Tagame teede sõidetavuse jalgratturitele ja jätkame tihedama liiklusega piirkondades kergliiklusteede ehitamist.
On aeg tagada looduskaitseliste piirangute kompenseerimine eramaadel, sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Taastuks usaldus ja ka omanike huvi loodusväärtustest ametkondi teavitada.
Toome seadusesse peretalu mõiste. Peretalu on jätkusuutlikku eluviisi edendav tootmis- ja sotsiaalmajanduslik üksus, mis erineb senistest omandivormidest nagu aktsiaselts, osaühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. On aeg toetada maaelu mitmekesisust, peretalude arengut ja nende elujõudu ka ääremaadel, hoides seeläbi põllumajandusmaa elurikkust ning tehes kodumaise mahetoidu laialt kättesaadavaks.
Toodame osa elektrist ja soojusest kohapeal – päikesest, tuulest, biogaasist ning teistest taastuvenergia allikatest. Avame meetmed võsa, pilliroo ja heina laialdasemaks kasutuselevõtuks kohalikus energeetikas. Toetame elektri- ja soojuse hajussüsteemide loojaid ja kasutuselevõtjaid. Loome maale uusi töökohti energeetikasektoris.
Kaaluda tuleb elektriliinide kaitsevööndite ulatuse vähendamist ja lubada liinialustel maadel energiavõsa jmt kasvatamist. Tänane regulatsioon näeb ette 220-230 kW liinide puhul liinist mõlemale poole 40 m laiuse kaitsevööndi rajamist, samas jääb puistute keskmine kõrgus Eestis sellele oluliselt alla. Kitsamate kaitsevööndite hooldamine annaks aga kokkuhoidu muudeks vajalikeks hooldustöödeks. Võimalusel ehitatakse elektriliinid maa alla.
Teeme maksusoodustuse väikemetsaomanikele. Nii füüsilisest isikust metsaomanikel kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatel tõstetakse aastane maksuvabastus tasemele 5000 eurot, olenemata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali, kuid tingimusel, et metsa majandamine toimub elurikkust hoidva püsimetsamajandusena.
Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.
Tagame riigi, sideoperaatorite ja kohaliku kogukonna koostöös kiire internetiühendus ja kaugtöö võimalus igas Eestimaa külas. Jätkame riigi investeeringuid, et kiire internetiühendus jõuaks kõigi soovijateni. Üksteisega ühenduses olemine ja kiire kommunikatsioon lisab uusi võimalusi ja lisaväärtusi.
On aeg tagada, et riigiametnikud ei saaks kogukonna huve eirata. Viimane sõna peab jääma kohalikele!
Võtame suuna rohelisele maaelule, et elukeskkond oleks väärikas kõikjal Eestimaal. Tagame iga seaduseelnõu regionaalpoliitilise mõju analüüsi ning lõpetame riikliku ääremaastamise. On aeg mõista, et meil on vaid üks Eesti.

Turvaline riik

Ohutum elukeskkond ja igaühe turvatunde suurenemine peab väljenduma hukkunute arvu vähenemises. Kõikide ühiskonnaliikmete turvalisuse peab kindlustama avaliku, era- ja mittetulundussektori tõhus koostöö ning mille läbivaks suunaks on ohtude ennetamine. Turvalisus ei saa olla projektipõhine, selleks on tarvis leida jätkusuutlikud rahastamismudelid kõigile siseturvalisusesse panustajatele.

On aeg lõpetada politseistruktuuri pidev nõrgestamine erinevate reformide ja koondamiste läbi.

Kehtestame päästjatele politseinikega võrdväärsed sotsiaalsed garantiid.
Väärtustame vabatahtlike panust kogukonna turvatunde suurenemisse. Kodanikualgatuse korras riigi funktsioonidele kaasaaitajatele tuleb tagada vähemalt kaasaegne tehnika ja vahendid, riigipoolne tervisekindlustus ning neid kaasaaitajaid koondavate organisatsioonide jätkusuutlikus.
On aeg asuda rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustusi siseturvalisuse alal ka tegelikult täitma. Loome koheselt nn õlifondi, et osta varustus inimestele, kes suudavad likvideerida keskkonnakatastroofe merel ja rannikul. Ulatuslik merereostus on Eesti hädaolukordade analüüsi kohaselt oht nr 1.
Tõstame politseiniku, päästja ja piirivalvuri elukutse taas au sisse, luues haridusel, kogemustel ning isikuomadustel põhineva karjäärimudeli.
Esmaabiõpe peab olema elukestva õppe loomulik osa.
Võtame VEB-fondi asjadelt salastatuse pitseri maha. Rahvas peab teadma oma “kangelasi”! Nii võtame ka pahatahtlikelt välisjõududelt väljapressimise – ja manipuleerimisvõimaluse.

Kaitstud Eesti

Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika peab oma olemuselt olema rahvuslikest huvidest lähtuv ja kodanike õigusi kaitsev demokraatlik väärtuspoliitika. Meie eesmärk on saavutada Riigikogus erakondadeülene kokkulepe riigikaitse ja julgeolekupoliitika põhilistes küsimustes. Erakondlikud erimeelsused neis küsimustes on oht riigi ja rahva julgeolekule.

Toetame missioonivõimekuse ja koostöö arendamist sellistes vormides, mis ühtlasi tugevdavad Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Sealhulgas on ühiste heidutusmehhanismide arendamine Soome ja Rootsiga. Eesti rahvusvaheline kaitsepoliitika on väärtuspõhine ja väldib rahvuslike huvidega vastuollu minevaid kokkuleppeid.
On aeg võtta tõsiselt keskkonnaprobleemidest lähtuvaid julgeolekuohte. Juba täna võivad veepuudusest, kliimamuutustest või keskkonnareostusest tingitud põgenikevood ja relvakonfliktid tuua kaasa Eesti julgeolekukeskkonna halvenemise. Eesti peab senisest aktiivsemalt osalema rahvusvahelises koostöös siduvate rahvusvaheliste kliimalepete sõlmimiseks ja olema valmis reageerima keskkonnakatastroofidest tulenevatele julgeolekuohtudele.
Rahvuslik julgeolek peab olema üks aukudeta tervik. Tänapäeva ohud on sageli nn. hübriidohud, mille tõrjumiseks on vaja laiapõhjalise riigikaitse põhimõtted ka tegelikult rakendada. Algatame riikliku kriisikeskuse loomise, mille rolliks on tervikliku ohupildi koostamine, kriiside ennetamine ja laiapõhjaline maandamine.
Toetame ja nõume ajateenistusele ning reservarmeele tugineva riigikaitsesüsteemi säilitamist, tugevdamist ja arendamist. Elukutseline osa kaitseväest peab olema üldise kaitsevõimekuse lahutamatu, kuid mitte esmatähtis osa. Viime sisse asendusteenistuse võimaluse, kus lisaks relvakasutusoskusele ja füüsilise võimekuse parandamisele õpetatakse esmaabi andmist, puudega inimeste abistamist, haigete hooldamist ja tegutsemist tsiviilkaitses, looduskatastroofide ning reostusohu puhul.
Panustame veelgi enam panustada küberjulgeoleku tagamisse, sest sõltuvus elektroonilistest lahendustest kasvab. Toetame Eesti juhtrolli küberkaitsealases tegevuses nii NATO-s kui EL-is, tagades valdkonna eelisfinantseerimise riigieelarvest.
Arendame edasi Eesti jaoks sobilikke ja unikaalseid kaitselahendusi, mis tagaksid meie väheste ressursside ja rahvusliku potentsiaali maksimaalse kasutamise. Selleks loome kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendustöö süsteemi ning arendame oma kaitsetehnoloogia kõrgtaset koostöös NATO Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni ning Euroopa Kaitseagentuuriga. Seame eesmärgiks Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimeliseks kujundamise järgmise 10 aasta jooksul.
Toetame Kaitseliidu võimekuse arendamist, sh. looduskatastroofide ja reostusohu puhul.
Taastada piirivalve kui iseseisev organisatsioon siseministeeriumi haldusalas.

Välispoliitika

Jätkusuutliku Eesti välispoliitika peab oma olemuselt olema rahvuslikest huvidest lähtuv, julgeolekut tagav ning Eesti kodanike heaolu suurendav väärtuspoliitika. Selle kaljukindel eesmärk on aktiivse, põhimõttekindla ja mõtestatud välissuhtluse abil Eesti riigi ja rahva rahumeelse püsimise tagamine.

Otsime senisest aktiivsemalt ühishuve ning koostöövõimalusi Põhjala riikidega, eriti energiajulgeoleku ja keskkonnakaitse valdkonnas.
Osaleme aktiivselt rahvusvahelises koostöös siduvate kliimalepete sõlmimiseks, mis aitavad ennetada keskkonnapõgenike teket, ebastabiilsust ja julgeolekuriske.
Toetame ÜRO pagulaspoliitika põhjalikku reformi.
Eesti välismajanduspoliitika peab praktilisel tasemel toetama Eesti ettevõtete pääsemist välisturgudele.
Vajame selget ja eesmärgistatud välispoliitikat. Väärtuspõhiselt, vabadust ja vabaduspüüdlusi austavalt välispoliitiliselt kursilt kõrvalekaldumist peame ohuks riigi ja rahva tulevikule. Eesti peab tunnustama kurdide riiki või autonoomiat kohe, kui laguneva Iraagi ja Süüria kurdid selle soovi esitavad.
Toetame Ukraina, Gruusia ja Moldova lähenemist Euroopa Liiduga ja nende riikide energiasõltumatust.
Jagame vastutust maailma keskkonnaprobleemide lahendamisel. Eesti ja kogu Euroopa Liit vajab uut välispoliitika ja abiandmise plaani, mis on seotud keskkonnakaitsega. Eesti ja ELi ettevõtted peavad Euroopa toel ehitama taastuvelektrilahendusi (näiteks päikeseelektrijaamu Aafrikas), müüma elektrit ja rakendama kohalikke, andes neile võimaluse omandada oskusi ning osaluse omandamiseks ja ettevõtmise väljaostuks. Otsime lahendusi, kuidas arengumaade inimesed saaksid teenida looduskaitselt rohkem kui salaküttimiselt ja elupaikade hävitamiselt. See on igal juhul parem, kui tegeleda lõputu põgenikevooluga Euroopas