RESOLUTSIOON
Vastu võetud erakonna volikogu poolt veebihääletusel 14.10.2018
Erakond Eestimaa Rohelised üheks keskseks eesmärgiks on päästa Eesti metsad tänasest üleraiest ja mitmekesisuse vähenemisest metsamaastikel. Statistilise metsainventuuri (SMI) praegune andmestu on tekitanud moonutatud pildi Eesti metsade hetkeolukorrast ning soodustab väärtuslike vanade metsade asendumist kas metsapõldude või võsaga. Rohelised soovivad metsadest kiire tulu väljavõtmise asendada majandamisega, mis võtab arvesse ka metsa paljusid teisi väärtusi, mets kui ökosüsteem, puhkepaik, jahiala, liigilise mitmekesisuse kandja ning süsiniku talletaja kliimamuutuste leevendamiseks.
Säästva metsanduseni jõudmiseks tuleb tehakorraga nii põhimõttelisi kui tehnilisi otsuseid metsaseaduses, keskkonnaministri määrustes kui ettevalmistamisel olevas metsanduse arengukavas:
- Keelustada metsade müük välismaalastele
- Kehtestada range kontroll ja konkreetsest objektist lähtuv uuringupõhine põhjendatuse nõue viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute raievanuse langetamisele alla 80 aastalt 60-70 aastale (2017. a. vastu võetud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus), et välistada vanade metsade kiiret vähenemist tulundusmetsades.
- Taastada metsamajandamiskavade kohustuslikkus metsaomanikele.
- Muuta raieteatise täitmine kohustuslikuks (so mitte lubada „igaks juhuks“ broneerida raie võimalust), et suunata metsaomanikke oma vara kasutamist täpsemalt läbi mõtlema ning anda riigile paremat jooksvat ülevaadet tegelikult metsades toimuvast.
- Metsakorraldusel ja raielubade väljastamisel tuleb vaadata konkreetsest langist kaugemale, et tagada piirkonna metsadele omase liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilimine.
- Luua töötav mehhanism lankidel piisava koguse seemne- ja säilikpuude jätmiseks koos mõjusa trahvisüsteemiga juhuks, kui seda ei tehta.
- Välistada kaitse-eeskirjades kaitsealade piiranguvööndites ja hoiualadel lageraied ja majandada sealseid metsi püsimetsana.
- Pikendada kevadist raierahu 3 kuuni ja laiendada see ka erametsadele. Keelustada metsalindude pesitsusperioodil varem raiutud võsa või oksahunnikute käitlemine (purustamine), et vältida sinna pesitsema asunud lindude poegade hukkumist
- Parandada ja täpsustada metsastatistika kogumist ja avaldamist nii, et:
- arvestust peetaks eraldi peamiste kasvukohatüüpide kaupa; näiteks männikute puhul tuleks esitada keskmised näitajad eraldi kiduratest rabamännikute ja kõrge boniteediga (või I boniteediklassiga) männikute lõikes.
- kaitstavaid ja majandatavaid metsipuudutavaid andmeid käsitleda eraldi.
- Lageraielangi maksimaalne lubatav suurus ei tohiks ületada 5 hektarit.
- Diferentseerida seadusega metsamaa maamaksu suurust eesmärgil soodustada püsimetsakasvatust ning maksustada oluliselt kõrgemalt metsamaad, kus teostatakse lageraiet.
Resolutsiooni autor:
Hannes Puu
Erakond Eestimaa Rohelised volikogu liige
Viljandimaa