KKK

Siia on koondatud küsimused, mis kogunesid Kaspar Kurve poolt tehtud üleskutsele. Ärge laske küsimishool raugeda! Lehe lõpus on võimalus ka uusi küsimusi esitada.

  

1. Mida olete teinud või kavatsete teha prügimajanduse ja (vastava) seadusandluse efektiivsemaks või jätkusuutlikumaks tegemiseks muutmiseks?

Suurem osa Eestist tekkivast prügist on seotud põlevkivi tootmisega (Keskkonnaministeeriumi 2011 andmetel 79%), mis tähendab, et Roheliste üks kõige põhilisemaid poliitikaid, loobuda põlevkivist aastaks 2035 aitaks antud probleemi lahendamisele väga otseselt ja tugevalt kaasa. Siiski ei tohi unustada ka iga inimese ja ettevõtte oma vastutust, aga ka teadlikkust. Juba praegu on hakatud nägema prügi ka ressursina ning ringmajanduse põhimõtete süsteemsel rakendamisel igapäevaelus võiks nähtavat mõju avaldada juba lähima viie aasta jooksul, kui mitte varem.

2. Kuidas mahuvad teie plaanidesse puuetega inimesed?

Puuetega inimesed mahuvad meie plaanidesse väga hästi! Me näeme, et nn töövõimereform, mille vastu me protestisime ja koos puuetega inimestega meeleavaldustel osalesime, on läinud sinna, kuhu me arvasime selle minevat – bürokraatia mülkasse nimelt. Me tahame, et kõik inimesed saaksid anda oma jõukohase panuse Eesti arengusse, aga selleks pole vaja lõputuid hindamisi, vaid reaalseid tegusid ja abi. Abi vajavad ka abistajad – omaste hooldajad, kelle olukord on eriti keeruline.

3. Milliseid poliitilisi käike näete te, et tagada Eesti laste hulgas karjaimmuunsus vaktsiinidega ära hoitavate haiguste osas?

Me leiame, et on vajalik koostada ka täiskasvanute soovituslik vaktsineerimiskava, need vaktsiinid oleks inimestele kas tasuta või väikese tasu eest ja maksma peaks vaid vaktsineerimise enda eest. See aitab paljude ärahoitavate haiguste levikut piirata. Mis lastesse puutub, siis juhul, kui on kindlaks tehtud, et meditsiiniliselt pole lapsel vaktsineerimisele vastunäidustusi, oleks mõistlik kaasaegse meditsiini võimalusi ära kasutada, sest vaktsiinidega ärahoitavate haiguste ravi tekitab tohutult kulutusi ning kannatusi neile, kellele vaktsineerimine on vastunäidustatud. Inimühiskonnas elamine tekitab ka kohustusi, mitte ainult õigusi. Samas EI TOETA Rohelised kohustuslikku vaktsineerimist ning soovivad, et riik looks vaktsineerimiskahjude hüvitamise fondi.

4. Milliseid otsedemokraatia meetodeid ja kuidas rakendaksite KOV- is ja riiklikul tasemel?

Küsija on nähtavasti hästi kursis meie erakonna pikaaegse sõnumiga otsedemokraatia võimaluste laialdasemast rakendamisest nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasemel. Nagu 1920. aastal, Eesti Vabariigi põhiseadus, võiks ka 2020 Eesti Vabariigi põhiseadus lubada siduvaid rahvahääletusi. Senini pole peavooluparteid soovinud sellel, ega ka presidendi otsevalimiste teemal pikalt peatud ning põhjuseid ei pea just väga kaugelt otsima. Kohalikul tasandil on hetkel praktiseeritud pigem rahvaküsitlusi ja kaasavat eelarvet. Esimese puhul pole aga osavõtt osutunud väga suureks ning teise puhul on jäänud rahva otsustada väga väikesed vahendid või mõned lühiajalised otsused ja projektid. Ka neid võimalusi tuleks laiendada ja arendada. Isiklik seisukoht on, et ka iga-aastane riigieelarve peaks olema vähemalt osaliselt rahva kinnitada.

5. Praeguse Põhiseaduse kohaselt võib rahvahääletuse algatada vaid Riigikogu. Kas rohelised seadustaksid võimaluse korraldada rahvahääletus rahvaalgatuse korras?

Eelmise küsimuse vastus loodetavasti rahuldab küsijat, kuid siiski lisaksin veel nii palju, et algatuse alustamiseks peaks olema 3000 allkirja ning rahvaalgatuse künniseks uue seaduse kehtestamise, olemasoleva seaduse kehtetuks tunnistamise ja seaduse muutmise taotlemise korral on 25 tuhande kodaniku toetus. Vaata täpsemalt eelnõu kohta aadressil terverahvas.ee.

6. Kas pooldate täielikku otsedemokraatiat?

Mõiste jääb küll ebaselgeks, kuid näiteks presidendi valimised võiksid olla küll täielikult otse ehk rahva mandaadiga.

7. Kas näete probleemi selles, et väga väike osa Eesti töötajatest on ametiühingute liikmed? Kui jah, siis milliste poliitikatega te seda olukorda muudaksite?

Jah, madal organiseeritus on pigem probleemide kui võimaluste allikas. Me ei näe võimalust, et inimesi sunnitaks mittetulundusliku iseloomuga ühendustesse astuma, kuid arvan, et ametiühingud võiks olla palju häälekamad partnerid Rohelistele sellistes küsimustes nagu energiakulutuste ja majanduse energiamahukuse vähendamine, elukeskkonna tervislikumaks tegemine, tervishoiu rahastamise ja arstiabi parandamine, baassisetuleku (kodanikupalga) juurutamine, metsade kaitse, raiskamisvastane tegevus, robotiseerimine jne. Need on meie ühised huvid.

8. Mida arvate Tallinna-Helsingi tunnelist ning kuidas oma arvamust põhjendate?

Tunnel on nii Soome kui Eesti majandusele ja inimestele väga kasulik, tunneli rajamiseks on kaks põhipõhjust. Esiteks see, et sellisel juhul ei peaks Soomest raudteed pidi liikuvat kaupa ümber laadima – see on kallis ja ajamahukas tegevus – vaid saaks selle saata otse mööda raudteed edasi. Teatavasti on Soome rööpmelaius peaaegu sama mis Eestiski. Teine suur põhjus on piisavalt kiire ühenduse loomine, et Tallinn ja Helsingi suudaks oma külgetõmbejõudu ja majanduslikku kaalukust tõsta. Kui ikka ühest linnast teise saab veidi üle pooletunnise reisiga ning ilmast sõltumata, siis võib elada Tallinnas ja käia Helsingis tööl või vastupidi. Meil on sellest ainult võita.

9. Kodanikupalk- kuidas töötab, kust see raha tuleb, kes seda saaksid ja kui palju?

 Kodanikupalk on tingimusteta rahamakse kõikidele kodanikele ning pikaajalise elamisloaga elanikele. Kodanikupalga suurim rahastusallikas on tänane sotsiaalkaitsesüsteem (3,2 miljardit Eurot – ülekaalukalt suurim riigieelarve kuluallikas), aga vähemal määral ka nt saastemaksud jmt. Töötavat sotsiaalkaitsesüsteemi oleks äärmiselt rumal lõhkuma hakata, aga vaadakem numbritele näkku: pea iga neljas eestlane elab suhtelises vaesuses, 120 000 inimesel puudub tervisekindlustus. Selle valguses on selge, et praegune sotsiaalkaitsesüsteem ei suuda pakkuda väga suurele hulgale eestlastest piisavat sotsiaalmajanduslikku kaitset ning võttes arvesse globaalseid arenguid (nt üha suurem automatiseerimine), leiame, et kodanikupalk on parim lahendus 21.sajandi sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele. Kodanikupalga mudeleid on erinevaid ning lõpliku variandi üle otsustab meie volikogu. Ühe versioonina on laual 300 Eurone kodanikupalk kõigile 18-64 aastastele, 100 Eurone kodanikupalk alla 18-aastastele, muuhulgas seoksime kodanikupalga tervisekindlustusega, mis tagaks kõigile, sõltumata olukorrast, tervisekindlustuse.

10. Kas rohelised kavatsevad võidelda selle eest, et karusloomafarmid Eestis keelatakse?

Jah, oleme karusloomafarmide vastu juba tükk aega võidelnud ning võitleme nii kaua, kuni karusloomafarmid on nii Eestis kui Euroopas keelatud.

11. Miks Rohelised ei tegele Kalavõrkude jms, mis on tegelik plastiku mure allikas. Kõrre võitlus on wanna be- roheliste pärusmaa?

Läheneme sellele küsimusele pisut teise nurga alt. Roheliste eesmärk ei ole, et me oleme plastikkõrte või põlevkivi või selle ja selle konkreetse asja vastu ja kui me saame oma tahtmise, siis on kõik hästi ja rohelised on oma eesmärgi täitnud. Ei, Roheliste eesmärk on see, et inimesed vaataksid oma nina otsast kaugemale ja saaksid aru, et maailm ei pöörle ümber meie, vaid meie käitumisharjumustel, tarbimisharjumustel jne on otsene, pahatihti äärmiselt negatiivne, mõju keskkonnale. See kehtib ka näiteks küsimuses mainitud kalavõrkude kohta. Muutuda pole kahtlemata lihtne, aga kindlasti on see võimalik ning tegelikkuses ei eelda need muutused kolossaalseid ohverdusi- õnneks on üha rohkem inimesi sellest aru saamas. Roheline maailmavaade on mingis mõttes nagu revolutsioon, aga mitte revolutsioon, mis toimub relvadega, vaid revolutsioon, mis peab toimuma inimeste peades. Mis puutub konkreetselt plastikkõrtesse, siis see on hea näide, kui lihtne on minimaalselt oma tarbimisharjumusi muutes anda oma panus puhtamasse elukeskkonda. Loomulikult ei lahenda plastikkõrte keelamine või vähendamine järsku kõiki maailma keskkonnaprobleeme, kaugel sellest, aga see on lihtne ja konkreetne samm õigel teel.

12. Missugune on Roheliste programm kliimamuutustega võitlemiseks?

Kõige otsesem poliitika kliimamuutustega võitlemiseks on PÕXIT ehk põlevkivi põletamisest loobumine. Kuidas seda saavutada? Hetkel toodetakse ligi 80% elektrist fossiilide põletamisest efektiivsusega, mis on väiksem kui 40%! Eesti Energia on võtnud suuna Auvere kateldes põletada puitu ilma keskkonnamõjude hindamiseta 500 000tm, KMH vormistamisel võib maht ulatuda 2mtm-ni ehk pea ühe viiendiku riikliku raiemahuni. Meie meelest on see aga rohepesu ehk ökoeksitamine, sest puit taastub aeglaselt. Rohelised pooldavad esmalt energia kokkuhoidu ja seejärel tuule-, päikese-, hoovuste jms. mitmekesist ning eelistatult hajusat kasutusele võttu. Mõlemaid meetmeid on võimalik soodustada nii subsiidiumide kui maksumeetmetega, aga ka hangete nutikama korraldamisega nagu seda on teinud näiteks Tallinna linn oma asutustes.

13. Kuidas suhtute ettevõtete teenitud tulule tulumaksu kehtestamise ideesse?

Pakume ettevõtetele kaht tulumaksu maksmise võimalust. Esimene viis on sama, mis praegu – reinvesteeritud kasumilt makse ei maksta, väljamaksetelt üldine tulumaksumäär. Teine võimalus on fikseeritud 12% tulumaksumäär kogu kasumilt. Ettevõte peab valima ühe või teise viisi ning seda muuta enam ei saa.

14. Kas omavahel peaksid abielluda saama vaid mees ja naine?

Eestimaa Rohelised võtsid antud küsimuses 16.12.2017 vastu järgneva resolutsiooni:
Erakond Eestimaa Rohelised peab vajalikuks kehtestada kiiresti õiguslik raamistik sama- ja erisooliste paaride kooselu reguleerimiseks samaväärsetel alustel. Mehe ja naise vahel sõlmitud liit abielu kujul on põlvkondade traditsioone järgiv peremudel. Eestis kehtib usu- ja veendumusvabadus, seega peab jääma usuorganisatsioonide endi otsustada, milliseid kooselu vorme nad tunnustavad.

Erakond Eestimaa Rohelised aktsepteerib oma liikmete õigust väljendada iseenda nimel teistsuguseid seisukohti samasooliste paaride kooselu küsimuses, eelkõige selle juriidilistes aspektides.

15. Kas Eesti peaks jääma aastaringsesse suveaega või talveaega?

Eesti peaks jääma aastaringsesse suveaega. 

16. Miks te endale vee peale tõmbasite selle turismimaksujutuga?

Turismimaks pole Euroopas ega ka maailmas midagi uut ning selle toimivuse seaduspära on ka teada. Ja muidugi ei pea kõigilt ja alati turismimaksu küsima – ei maksa seda küsimust nii keeruliseks mõelda ja lähtuma peab parimatest kogemustest. Turismil on omad plussid ja miinused. Miinuste hulka tuleb arvata keskkonnakoormus ning pea ainult turistide teenindamiseks vajalike kulutuste tegemine, mis sageli tuleb kohaliku omavalitsuse ehk siis kohalike arvelt. Kui turismimaks aitab leevendada keskkonnakahju ja katta vajalikke kulutusi, siis on selle rakendamine ka otstarbekas. Lisaks saaks maksuga rahastada restaureerimist ja heakorda, mis teevad iga linna külgetõmbavamaks.

17. Milline on seisukoht: ajateenistus vs kutseline sõjavägi?

Selles küsimuses korraldame volikogu hääletuse eeloleval volikogu koosolekul 27.10.2018. Laeme ka siia viite kui see aeg käes.

18. Kas te toetate kanepi legaliseerimist?

Jah, Eestimaa Rohelised on ainus Eesti erakond, kes toetab kanepi riiklikku reguleerimist, volikogu võttis narkopoliitika teemal 16.12.2017 vastu järgneva resolutsiooni:

Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:

1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.

2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.

3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.

4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.

5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.

6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.

7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

19. Mis te EKRE’st ja konservatiivsuse tõusust arvate?

EKRE ja konservatiivsuse tõus küll kurvastab, aga ei üllata. Ilmselgelt on paljudel eestlastel täna ühel või teisel põhjusel raske, seda nii majanduslikult kui sotsiaalselt. EKRE fenomen seisneb selles, et ehkki neil endil mingeid konkreetseid ega ratsionaalseid lahendusi praegustele sotsiaalmajanduslikele probleemidele pole, siis nende lähenemine „me teame, et sul on raske, aga kui me ühe grupi inimeste elu veel raskemaks teeme, siis hakkab sinul kuidagi parem“ paraku töötab. Eestimaa Rohelised on veendumusel, et Eesti on liiga väike, et meil saaksid olla võitjad ja kaotajad. Meil on kõik eeldused olemas, et me kõik oleksime võitjad, selle jaoks on vaja aga astuda konkreetseid samme: kodanikupalga kehtestamine, otsedemokraatia juurutamine, kogukondade tugevam sidusus, puhas ja tervislik toit, looduslik mitmekesisus on vaid mõned olulised märksõnad selle saavutamisel.

20. Milline seisukoht on praegusesse pagulaspoliitikasse? Milline on suhtumine eestlaste põlisrahvaks nimetamise suhtes?

Kogu Euroopa pagulaspoliitika vajab muutmist – eelkõige selgete reeglite ja tingimuste kehtestamist pagulastele ning eesmärgistatud tööd põhjustega. Viimase all mõtlen tööd põhjustega, mis pagulastevoogu tekitavad. Nendeks algpõhjusteks on eelkõige kliimamuutused, eriti põuad ja veevarude ammendumine. Vt ka https://arvamus.postimees.ee/3195761/aleksander-laane-roheline-tee-koju

ÜRO mõistes on põlisrahvaks need rahvad, kes elavad oma ajaloolisel maal, kuid ei valitse seda. Eesti riik on olemas ja eestlased saavad vabalt oma riiki valitseda (vrd. marid Venemaal, indiaanlased Ameerika Ühendriikides). Selles mõttes eestlased pole põlisrahvas. Küll aga võivad eestiski mõned inimesed kutsuda ennast põlisrahvaks. Need on inimesed, kes on liitunud ja järgivad oma piirkonna traditsioone näit. setod, haanijamehed. Rohelised toetavad põlisrahvaste kultuuri säilimist. Erinevad kultuurid on nagu liigirikkus. Mida rohkem, seda uhkem.

21. Kas Eesti roll maailmapoliitikas on paratamatu USA ükskóikmillise tegevuse takkakiitjana vói millegi muuga silma paistmine? Maailmakoristuspäev ei muuda maailma prügivabaks. Ent kas Eesti ei vóiks aidata kaasa maailma muutumisele sójavabaks?

Eesti roll maailmapoliitikas pole kindlasti ükskõik millise USA tegevuse pimesi kiitmine. Rohelised tahavad näha Eestit globaalses kontekstis nii Euroopa Silicon Valley’na (oluliselt suurem panustamine tulevikutehnoloogiatesse ning teadusesse) kui ka Euroopa mahemajanduskeskuse ning ökoloogilise majandamise teenäitajana. Maailmakoristuspäev ei muuda loomulikult maailma prügivabaks, aga kõige olulisem maailmakoristuspäeva puhul on inimeste teadlikkuse tõstmine, et muuta nende käitumis- ja tarbimisharjumusi. Koristamine eraldiseisvalt tõepoolest vaid leevendab, mitte ei lahenda probleemi. Eesti peaks kindlasti aitama maailma muutumisel sõjavabaks- suuremaid patsifiste kui Rohelised Eesti erakondade seas ei leidu ning nt maailmarahu saavutamine on eraldi välja toodud ka Euroopa Roheliste manifestis.

22. Kas vene emakeelega noortele eestikeelse kooli pealesurumine iga hinnaga on póhjendatud? Kas selline integratsioon nagu praegu toimub, on óiglane ja tulemuslik? Kas kóigist venelastest peavad saama eestlased, kes pühapäeva pärastlóunal vóivad oma emakeelt kóneleda palju soovivad? Vói peaks asjad käima teisiti? Kuidas?

Vene emakeelega noortele eestikeelse kooli pealesurumine  ei ole iga hinnaga. Iga hinnaga ei ole reeglina miski asi põhjendatud. Eestis toimuvas integratsiooniprotsessis on nii positiivseid kui negatiivseid näiteid, õnneks rohkem positiivset. Noored põlvkonnad lõimuvad palju paremini kui vanemad. Kõigist venelastest ei pea saama eestlased. Roheliste jaoks on oluline inimene eelkõige, mitte rahvus. Ühe levinud teooria kohaselt on venelased tekkinud soome-ugri ja slaavi hõimude segunemisel. Seega kas eestlase ja ukrainlase järeltulija on venelane? Saate isegi aru kui rappa võib minna kui me klammerdume ainult rahvusesse. Kui keegi peab end mõne kultuuri kandjaks, siis Eestis ei ole küll takistusi oma kultuuri viljelemiseks.

23. Mida teha puuetega inimeste elu ruineeriva töövóimereformiga?

Praegune Töövõimereform tuleb täielikult ümber teha. Sundida sageli töötama neid, kes ei suuda töötada, ja samal ajal määrata puuduv töövõime neile, kes soovivad ning suudavad vähemalt kodus kas vaimset või kergemat füüsilist tööd teha, sellega vähendades nende inimeste võimalusi tööd leida, on inimõiguste rikkumine. Samuti tuleb töövõimetoetuse määr tõsta sellisele tasemele, et kõik töötamist takistava puudega inimesed suudaksid vähemalt üüri maksta.

24. Mida teha selleks, et elu väljaspool linnu oleks elamisväärne? Mida teha selleks, et elu maal poleks tihtilugu elu keset toorme- ja tootmisvälju? Metsadega toimuv on küll kenasti fookuses, ent kas peaks midagi tegema ka intensiivse suurpóllumajandusega? Mida konkreetselt?

Väikelinnade, -asulate ning külade väljasuremine pole kindlasti paratamatus. Paraku on Eesti viimaste aastate (ja aastakümnete) regionaalpoliitilised reformid viinud meid olukorda, kus võimalused väljaspool linnu on oluliselt ahtamad, mis on omakorda toonud kaasa massilise linnastumise. Ühe olulise meetmena maapiirkondade elu säilimiseks näevad rohelised kodanikupalka, mis pakub turvavõrku kõigile, tagab elementaarse sotsiaalmajandusliku sõltumatuse ning julgustab inimesi ettevõtlusele ning ettevõtlikkusele ka maapiirkondades. Intensiivse suurpõllumajanduse asemel toetame väikettevõtjaid ja mahefarmereid- ühe meetmena näeme nende kaupadele käibemaksusoodustuse kehtestamise ning meie keskkonda ja muldade elurikkust hävitavate mürkide oluliselt kõrgemat maksustamist või keelamist. Rohelised leiavad, et Eestil eesmärk peab olema saada Euroopa mahemajanduse keskuseks.

25. Kas NATO vägede kohalolek on vältimatu vói on ka teistsuguseid vóimalusi tagamaks rahu?

Meie liitlasvägede kohalolek Eestis võib kas meeldida või mitte, aga võttes arvesse praegust geopoliitilist olukorda, on selge, et NATO liitlasvägede viibimine Eestis on meile väga oluline julgeolekugarantii koos iseseisva kaitsevõime ning Euroopa Liitu kuulumisega. Idealistidena näeme loomulikult ka teisi võimalusi rahu tagamiseks, pragmaatiliselt ja realistlikult võttes aga leiame, et NATO’sse kuulumine ning liitlasvägede siinviibimine on täna õigustatud ning positiivse mõjuga.

26. Mida arvate, kas Eesti idapiiri (kontrolljoone) nii suuremahuline väljaehitamine on kuidagigi óigustatud? Arvestades, et riigi kaitsmise seisukohalt on selline tugev piiri kontrollimine ebaoluline?

Nii suuremahulised investeeringud ei ole õigustatud. Pigem on tegemist tollijoone väljaehitamisega. Arvutusi majanduslikust otstarbest pole 
kahjuks näinud.

27. Kas pooldate sotsialismi?

Ei, me pooldame rohelist maailmavaadet, seetõttu on meie nimi ka Erakond Eestimaa Rohelised.

28. Milline on Teie isiklik ambitsioon poliitikas?

Isiklik ambitsioon meie kõigi puhul on panustamine puhtamasse, mitmekesisemasse, innovaatilisemasse ning sotsiaalselt õiglasemasse Eestisse. Kaspar Kurve ja Joonas Laksi ambitsioon on istuda Stenbocki majas peaministri toolil. Kumb sinna enne peaks jõudma, on veel lahtine.

29. Küsin lihtsalt – KUI rohelised on praegused ROHELISED?

VÄGA rohelised!

30. Kas homoabielud ja kooselud on EER arvates OK? Palun vaid “EI” või “JA” vastust!

JAH – samas ei saa mainimata jätta, et tegu on täieliku pseudoprobleemiga aastal 2018. Loe ka meie resolutsiooni kooseluseaduse teemal:
https://vana.rohelised.ee/meie/volikogu/resolutsioonid/

31. A more serious question, and one I feel I’m in a position to ask as a non-Estonian: A lot of ecological issues cross national borders. How are the Estonian Greens cooperating with other political parties and movements to address these international ecological issues?

For example we are active Members of the European Greens and the Global Greens. You can find more information on their websites
 https://www.europeangreens.eu and https://www.globalgreens.org. But also we are very big fans of WeMove and Avaaz for example, who are doing a really great job in keepig big corporations in check with the help of the people. As a matter of fact, we, as Greens, are building our own site called Tilt! that we are calling The Changemaking Network. Feel free to check it out on https://www.tilt.green/. 

Eesti keeles:

31. Nüüd üks tõsisem küsimus, mille küsimine minu kui mitte eestlase poolt on õigustatud: väga palju ökoloogilisi küsimusi ületavad riikide piire. Kuidas teevad Eestimaa Rohelised koostööd teiste poliitiliste erakondadega ja liikumistega, et võidelda rahvusvaheliste keskkonnaprobleemidega?

Osaleme liikmetena aktiivselt nii Euroopa Roheliste kui ka Maailma Roheliste organisatsioonides. Lisainformatsiooni leiate aadressitelt www.europeangreens.eu ja https://www.globalgreens.org/. Samal ajal oleme nii WeMove kui Avaaz portaalide töö austajad, sest nad suudavad suurkorporatsioonidel väga hästi silma peal hoida ja rahva abil neid ka paremaks muutumisele sundida. Tegelikult oleme Rohelistena ehitamas ka oma lehte selliste muutuste ellu kutsumiseks. Vaata lähemalt siit: https://www.tilt.green/

32. Ise olen suht roheline, eelistan orgaanilist veini ja üldse orgaanilist toitu ja kodukeemiat jne. Aga miks meie rohelised on seest punaseks muutunud? Õõnestate rahvusriiki, Zuzu isegi arvas, et pederillod on ahistatud jne. Hetkel nagu Sotsid vol 2. Kuidas kommenteerite? 

Ei kommenteeri.