Annika Altmäe: Prügiauto roolist Roheliste volikogu juhatama

Annika Altmäe on kahekordne säästva metsanduse magister, kes otsustas prügiauto roolis mööda Austraaliat sõites tulla tagasi Eestisse ning astuda Erakonda Eestimaa Rohelised. Juba pool aastat hiljem valiti ta Roheliste Volikogu asejuhiks. 

Kus saab õppida säästvat metsandust, kuidas Sa selle võimaluse leidsid?

Õpinguid alustasin Maaülikoolis loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Bakalaureuseõpingute viimasel aastal võitsin aastase stipendiumi Rootsi Põllumajandusülikooli Säästva Metsanduse erialale ning seal omakorda võitsin stipendiumi magistriõpingute jätkamiseks Helsingi Ülikoolis ja USAs Põhja-Carolina Osariigi Ülikoolis (NSCU). Rootsis õppisin spetsiaalses säästva metsanduse magistriprogrammis koos 42 rahvusvahelise üliõpilasega üle maailma – s.h Pakistan, Uruguay, Hiina, USA ja mitmed Euroopa riigid. Need 3 aastat, mis välismaal õppides veetsin, olid väga põnevad! Magistritöös uurisin säilikpuude mõju hariliku kuuse kasvule – säilikpuud on üks võimalik viis, kuidas istanduse loodusväärtust tõsta.

Räägime veel säästvast metsandusest, see teema on väga huvitav ja praegu ka Eestis väga aktuaalne. 

Säästvas metsanduses õpetati meile palju, kuidas looduskaitse ja majanduslikud huvid saaksid käia käsikäes. Kuigi isegi siis – 10 aastat tagasi – oli ilmselge, et kui ei astuta selgeid samme, jääb looduskaitse alati tagaplaanile. 10 aasta eest tundus mulle, et Eesti metsad on palju paremas seisus kui näiteks Rootsis. Rootsil oli küll pindalalt palju metsa, aga väga suur osa sellest oli majandusmets, mis oli juba aastakümneid kuuse monokultuur ja liigirikkus oli selgelt vähenenud. Lõuna- Rootsi Metsauurimise Keskus (Southern Swedish Forest Research Center) katsetas toona, kuidas metsade looduslikku väärtust jälle tõsta. Meil praegu räägitakse palju juurdekasvust ja ei taheta üldse arvestada, et metsa väärtus on muudes asjades. Tollel ajal olin uhke, et Eesti on ekspluateerimise faasi metsanduses vahele jätnud, aga tuleb välja, et me lihtsalt kordame teiste vigu hiljem.

Aga meil on nüüd Metsasõda ning Keskkonnaministeerium ei suuda vastu võtta Metsanduse Arengukava järgmiseks perioodiks, kuna on võimetu samasse dokumenti mahutama ökoloogilist paratamatust ning metsandussektori soove. Kuidas Sa keskkonnaministrina selle olukorra lahendaksid?

Keskkonnaministrina võtaksin vastu arengukava, mis on juba tegelikult koostatud.  Kui eksperdid ja huvigrupid on koos käinud ja kompromissini jõudnud, siis milleks veel aega kulutada. 

Kuidas Sa Roheliste erakonda jõudsid?

Elasin 5 aastat Austraalias ja mõtlesin sinna elama jääda, aga ühel hetkel kasvas koduigatsus liiga suureks – samal ajal jälgisin meie poliitikas toimuvat kasvava õudusega ja otsustasin koju tagasi tulla. Mõtlesin, et kui soovin muutuseid, siis pean ise aktiivselt kaasa lööma. Eestimaa Rohelised valisin tänu oma metsanduse alasele haridusele – teadsin, et tahan kindlasti just rohelisse poliitikasse panustada.

Jälgisin meie poliitikas toimuvat kasvava õudusega ja otsustasin koju tagasi tulla. Mõtlesin, et kui soovin muutuseid, siis pean ise aktiivselt kaasa lööma.

Annika Altmäe seoses Austraaliast naasmisega

Mida Sa uue tulijana Roheliste erakonna juures välja tooksid? 

Olen erakonnas nüüdseks olnud umbes pool aastat. Mulle meeldib, et oleme väike erakond ja seisame selgelt oma väärtuste eest. Meie liikmed on nii vanuselt kui tegevusaladelt väga mitmekesised ja igaüks tegeleb keskkonnakaitsega erineva nurga alt. Tahtsin alati kuuluda erakonda, mis oleks väga progressiivne ja ütleks julgelt välja, mida on vaja teha, et meie ühiskonda parandada. 

Nii et Sinu jaoks on Roheliste algatatud abieluvõrdsuse petitsioon just see, mida Sa oleksidki oodanud sellelt erakonnalt, kuhu Sa kuulud?

Jaa kindlasti, minu arvates oli väga õige aeg see petitsioon teha. Üllatav oligi minu jaoks pigem see, et keegi polnud varem seda teinud.

Oled suur lugeja. Mida Sa loed? Ja mida Sa veel peale lugemise teha armastad?

Olen juba teismeeast saati palju lugenud, huvid on seinast seina, loen palju mõrvamüsteeriume, finantsraamatuid, viimasel ajal olen rohkem hakanud huvi tundma Eesti kuulsate naiste raamatute vastu. Hetkel on käsil Marju Lauristini “Punane ja Sinine”. Selle aasta eesmärgiks oli lugeda 100 raamatut, aga hetkel olen alles 60-ni jõudnud, sest täiskohaga töö kõrvalt õpin TTÜ-s rahvusvahelist ärikorraldust, tegelen erakonnaga ja alustasin koos abikaasaga väikest ettevõtet. Peale selle armastan käia metsas nii palju kui võimalik. 

Millised teemad Sind huvitavad? Nii kirjanduses kui poliitikas?  

Mind huvitavad feminism/võrdõiguslikkus, keskkonnakaitse ja üldine ühiskonna parem toimimine. Olen pikka aega töötanud administratiivsetes rollides ja mulle meeldib tegevuste parem korraldamine – et kõik saaksid samamoodi aru mida, millal ja milleks teha. Üheks suureks valupunktiks Eestis pean  jäätmekorraldust – Austraalias, Rootsis ja Soomes on näiteks kodune sorteerimine palju paremini korraldatud. Austraalias töötasin 6 kuud prügiauto peal ja nägin korraldust lähemalt – mis toimis ja mis mitte. See küll ei näita palju, aga andis ikkagi parema ülevaate, kui mul antud teemast enne oli.

Hm, kas Austraalia prügikorraldusest annaks midagi head ka Eestisse tuua? Või pigem Rootsist? Mida Sa selles vallas Eestis muudaksid?

Jaa, näiteks on Austraalias prügivedu arvestatud juba omavalitsuste maksude alla ja selle eest ei pea juurde maksma. Nii era- kui kortermajad saavad oma prügi sorteerida ja selleks on antud eraldi kastid. Austraalias on olmeprügi ja sorteeritud prügi jaoks eraldi autod – ma ei tea, kuidas see pool muudes riikides on korraldatud. Põhja-Austraalias aga ei toimunud olmeprügi järelsorteerimist, kõik läks otse prügimäele – see oli päris jahmatav aastal 2014.  Eestis paljud arvavad, et kuna meil on järelsorteerimine, siis kodus ei ole mõtet seda teha. Siin on jälle koht, kus saaksime parandada inimeste arusaamu. Tegelikult on järelsorteerimisest võimalik kasutada vaid väga väikest osa.

Näiteks on Austraalias prügivedu arvestatud juba omavalitsuste maksude alla ja selle eest ei pea juurde maksma.

Annika Altmäe Austraalia prügikorraldusest

Mida Sa arvad mõttest võimaldada kollane kott soovi korral igale majapidamisele?

See oleks väga hea mõte. Kirjutasin selle kohta Lääne-Nigula vallale mõned kuud tagasi, aga sealt öeldi, et hajaasustusega vallas pole sellel mõtet. Pakendikonteiner võeti ka külakeskusest ära ja nüüd Kullamaal polegi võimalik kuskile oma pakendeid viia. Sorteerime oma majas ikka, aga keeruline on nii. Arvan, et kui kollased kotid kõigile võimalikuks teha, siis võiks sellega koos ka piisavalt infot anda. Praegu on paljudele ebaselge, mida ja kuidas sorteerida.

Oled Roheliste Volikogu asejuht. Järgmine Volikogu toimub juba sel neljapäeval. Millega Roheliste Volikogu tegeleb?

Praegu tegeleme järgmise aasta KOV valimiste programmi loomisega. Paneme kokku olulised teemad ja loome töögrupid, kes neid arendama hakkavad. Olen volikogus alles kuu aega olnud, aga mul on palju mõtteid mida võiks edasi teha. Tahaksin veel liikmetega tutvuda ja uurida, kuidas saaksin kõige paremini panustada erakonna töösse.