Eestimaa Roheliste vastused Kaido Kama küsimustele

Möödunud aasta lõpus väljendas Kaido Kama väga täpselt meist paljude soovi – me tõesti tahame oma riiki tagasi. Sõnastatud soovi ajenditeks oli kaks asjaolu. Esiteks see, et kunagi varem pole korraga olnud päevakorras sedavõrd palju meie elukeskkonda ulatuslikult ja pöördumatult muutvaid ettevõtmisi. Ja teiseks – inimesi, kes nende pöördumatute muutuste pärast südant valutavad, naeruvääristatakse ja mõnitatakse avalikult, kasutades selleks riikliku propaganda vahendeid.  Kaido Kama kutsus erakondi üles väljendama selgelt oma seisukohti  metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta. Teemat on jätkanud Andres Tarand, kes ütleb, et Eesti lobistab Euroopas vaid reostajate huvides. Ederi Ojasoo kirjutab, mis läheb Eesti jaanalinnu-poliitika maksma Ida-Viru elanikele, kus põlevkivikaevandused muudavad elu põrguks.

Hiljuti avaldatud teadusandmed viitavad sellele, et Euroopasse suunduvaid põgenikelaineid kannustavad algpõhjusena just kliimamuutused. Kestvad ja hävitavad põuad omakorda on aga suuresti põhjustatud metsaraiumisest üle kogu maailma. Eelmisel aastal avaldatud 15 000 teadlase kiri hoiatab inimesele vajaliku looduskeskkonna kokkukukkumise eest. Kõigest viimase 25 aastaga on metsade pindala vähenenud 121 miljoni hektari võrra ja kahanemine jätkub kurjakuulutava tempoga. Kliimamuutuste trumpässaks olev süsinik algainena on suures osas metsadest atmosfääri kolinud. Selle tagasisidumiseks on sisuliselt ainult üks tee – liigirikaste metsade taastamine pea Sahara kõrbe suurusel alal.

Mets on Eesti rikkus

Eesti on veel suhteliselt metsarikas riik, kuid see rikkus on elurikkuse ja elukohtade mõttes tükikesteks rebitud. Seepärast on Roheliste seisukoht ühemõtteline – metsade raiumine on juba praegu ohtlikult suur. Lageraie on eelistatud ning RMK poolt kehtestatud uute metsamasinate nõue survestab metsatööstust mahte pidevalt kasvatama. Eesti Energia poolt puude Auvere ahju ajamine on aga tüüpiline petuskeem ehk rohepesu, mida on hakatud ka rahvusvaheliselt mõistma. Tegelikult ökoloogiliselt tasuvad, jätkusuutlikud ja eestlastele rikkust juurde toovad otsused oleksid teadusesse, loodusturismi ja suurema lisandväärtusega puittoodetesse investeerimine. Eelnevast tuleneb ka Eestimaa Rohelised volikogu seisukoht tselluloositehase suhtes. Tehase rajamiseks loa andmise peamised eeldused peavad olema:

– metsaraie mahu vähenemine, sest raiemaht ületab Eestis juurdekasvu juba praegu;

– Emajõe ja Peipsi järve juba niigi kõrge reostuskoormuse vähenemine;

– tehnoloogia selgus, sest Eestimaa Rohelised ei ole nõus lubama tundmatu tehnoloogia kasutuselevõttu Eesti südames.

Eestile on kasulik võtta ka välispoliitiliselt aktiivne positsioon metsade kaitsmise ja taastamise poolt.

Rail Baltic on hävitav

Rail Balticu suhtes ei ole Erakond Eestimaa Rohelised oma seisukohta muutnud – Rail Balticu trass peaks kulgema valdavalt olemasolevas raudteekoridoris ning olema Eesti loodusele ja seega ka rahvale võimalikult säästvalt ehitatud. Paremad ühendused Euroopaga on teretulnud, aga nende eest ei peaks Eesti maksumaksjat röövima ega keskkonda hävitama. Leiame, et praegune Rail Balticu rajamine ei toimu kooskõlas Århusi konventsiooniga. Dokumentide ja analüüside salastamine tuleb lõpetada. Nii kallist ja keskkonnale kahjulikku projekti ei tohi rajada põhimõttel „teeme valmis ja siis paistab, mis välja tuli“. EY (endise nimega Ernst & Young) tasuvusanalüüsi projekti meeskonnast sõltumatu auditeerimine on valitsuse minimaalne hoolsuskohustus. EY koostatud tasuvusanalüüs läheb täiesti mööda raudtee rajamise keskkonnamõju arvestamise küsimusest, sisaldab vigu ja valearvestusi vähemalt 4,1 miljardi euro ulatuses ja ei vasta teaduslikele kriteeriumitele, millele kõigele ka MTÜ Avalikult Rail Balticust on korduvalt tähelepanu juhtinud.

Fosforiit on vara, mida tuleb hoida

Ja hoida tuleb teda maa sees niikaua, kuni õpime seda mõistlikult ja ohutult kätte saama ja kasutama, kui selline vajadus üldse reaalselt tekib. Praegu läheb absoluutne enamus fosforväetistest sisuliselt otseteed jõgesid ja merd reostama. Samas on olemas teadmised, kuidas teha nii, et saada hakkama viiendikuga praegusest fosforikasutusest. Need teadmised tuleb kasutusele võtta ning teha Eestist Euroopa mahetoidu tootmise keskus.

Kaido Kama küsib, miks meie demokraatlik ühiskonnakorraldus ei toimi. Ka sellele on olemas selge vastus. Rahval puudub ka väga suurtes küsimustes otsene võimalus otsustada ja sellega otsuse eest vastutus võtta. Parlamentaarse demokraatia negatiivseid kõrvalmõjusid hoiab ohjes otsedemokraatia ehk rahva õigus referendumeid algatada. Kui rahval õigusi pole, siis pole ka vastutust. Roheliste seisukoht on siin algusest peale olnud ühene – rahvas oli otsedemokraatiaks valmis juba 1920. aastal, kui rahvaalgatuslikud siduvad referendumid Eesti põhiseadusesse kirjutati.

Artikkel ilmus 1.02.2018 Delfis: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/aleksander-laane-tselluloositehast-tohib-rajada-uksnes-tingimusel-et-metsade-raiumine-vaheneb?id=80978081

Aleksander Laane, aseesimees, (+372) 5026816, aleksander.laane[at]erakond.ee