Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m², näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks. Enne tomatitaimeni jõudmist läbib basseinivesi taimede kasvusubstraadi, kus substraadiosakestel elutsevad nitrifitseerijad bakterid muudavad oma elutegevuse käigus ammooniumlämmastiku taimedele paremini omastavaks nitraatseks lämmastikuks. Kalad rikastavad basseinivett ka fosforiühenditega, nii et lisaväetamist tomatitaimed ei vaja. Kuna nii kalad kui tomatid on väliskeskkonnast isoleeritud, siis ei pääse süsteemi haigused ning seega ei kasutata kasvuhoones taimekaitsevahendeid (pestitsiide, fungitsiide) ega ka kalakasvatuses ravimeid. Kõige selle tulemuseks on taimne ja loomne mahetoodang. Süsteem on suletud ja süsteemis ringlev vesi puhastub ringluse käigus ise. Vett vahetatakse ainult üks kord aastas.

Tomati kasvatamine on ettevõtte põhiline osa, samal ajal kui forelli kasvatus toimub mõnevõrra väiksemas mahus, proportsioonis 1 kg kala 10 kg tomati kohta. Kõneallolev tehnoloogia lahendab täielikult seni tööstusliku põllukultuuride- ja kalakasvatusega kaasnenud keskkonnareostuse probleemi. Seega on sellise kombineeritud tootmise keskkonnamõju viidud praktiliselt nullini. Lisaks on saadud toodang, nii tomatid kui kala, mahedad, mille järgi nõudlus kohalikul ja maailmaturul üha kasvab.

Kasvuhoonete kütmiseks on võimalik kasutada olukorrast olenevalt erinevaid taastuvaid ressursse: päikeseenergiat, tuuleenergiat, biokütuseid, sh puidugraanuleid.

Kas mitte selline ökoloogiline suure perspektiiviga teadmismahukas ja keskkonnasõbralik tööstuslik mahetootmine ei sobiks tselluloositööstuse asemel kesk-Eestisse Ülikoolilinna lahedusse !?

Algse informatsiooniga saab tutvuda http://www.peckas.se