Eesti usutav ainult siis, kui riigina ka tegelikult oma räägitud põhimõtete järgi käitume

Eesti välispoliitilise edu võti on seni olnud kindel demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste eest seismine nii sõnas kui teos ning see on taganud meie tõsiseltvõetavuse rahvusvahelisel areenil ja taganud meile liitlaste vankumatu toe – kahjuks tundub, et enam see nii ei ole. Asjaolu, et meie riik aitas Valgevene naftaeksporti Eestisse mitmekordistades Lukašenka režiimil raha teenida, samal ajal kui demokraatlikud riigid kehtestasid Valgevene suhtes sanktsioone, on tugev löök Eesti tõsiseltvõetavusele.

Meie sõnumid on rahvusvaheliselt usutavad ainult siis, kui me riigina ka ise tegelikult käitume oma räägitud põhimõtete järgi. Väikese riigi jaoks, kelle muskel võibolla nii suur ei ole, on seda olulisem olla eeskujuks ja ennast näidata oma sõnumites väljendatud põhimõtete eest seisjana. Lubades endale täna kahepalgelisust, olgugi ehk ainult tunnetuslikult, jääb meil ka tulevikus puudu usutavusest, et mõnd sanktsioone vähem pooldavat liitlast meie seisukohtades veenda. Seekordne möödalask ei ole istuval välisministril kahjuks esimene kord trumpkaarte meie vastastele kätte mängida ja täna ei ole senist kogemust arvesse võttes küll mitte ühtegi põhjust arvata, et see viimaseks korraks võiks jääda.

Igal juhul on kahju Eesti välissuhete aluspõhimõtete usutavusele tehtud, aga kas ja kui korvamatu see võib olla, sõltub juba sellest kes ja kuidas vastutuse võtab. Välisminister ise peaks küll tõsiselt kaaluma, kas tal sobib oma ametis jätkata või on väike verevahetus valitsuses Eestile parem. Sealjuures ei tohi ära unustada, et vastutus lasub ka tänasel peaministril, kes valitsusjuhina on lubanud korduvalt vähemalt sõnades ebapädevust demonstreerinud välisministril samas joones jätkata. Tagantjärele õõnsaid loosungeid deklameerides Eesti tõsiseltvõetavust ei taasta!

Rasmus Lahtvee
Julgeoleku asjatundja ja Eestimaa Rohelised volikogu liige