VALIMISPÄEV KÄES! Züleyxa Izmailova kommentaar eilsele ETV-debatile

Kahjuks ei pidanud ei saatejuhid ega ka peaministrikandidaadid oluliseks rääkida lahendustest, millega ära hoida meie laste elukvaliteedi langus, mida praeguseks juba paratamatud kliimamuutused endaga kaasa toovad.

Saates püüdsin tutvustada mõtet, et üleminek süsinikuneutraalsele majandusele loobki uusi töökohti ja hoopis arendab majandust. Taastuvenergia Koja plaani kohaselt looks Eesti 100% taastuvenergiale üleminek keskeltläbi 14 000 töökohta (samas vähendaks CO2 heitmeid 15 miljonit tonni aastas).

Puhas Planeet kõigile

Nüüd on Euroopa Komisjon käinud välja Puhta Planeedi visiooni, mis tähendaks süsinikuneutraalsust aastaks 2050 ja potensiaalselt 2,1 miljoni uue töökoha loomist Euroopas, millest ka Eesti võiks proovida osa saada. Samas, kui me riigina õigel ajal õigeid muudatusi ei tee, siis maksame tagajärgede eest, mitte ainult tervise ja elukvaliteedi langusega, vaid otseselt ka rahaga. Näiteks on aastast 2010- 2016 ekstreemsete kliimaolude iga-aastased kahjud Euroopas vähemalt 12,8 MILJARDIT eurot ning aastal 2080 võib iga-aastane kahju ulatuda juba 190 MILJARDI euroni, mis võrdub Euroopa Liidu SKP 1,8%-lise vähenemisega.

Eile tundus, et poliitikutele on need suurusjärgud hoomamatud, et neisse tõsisemalt suhtuda. Isegi saatejuht ei paistnud uskuvat, et mahetööstusega võiks riik raha teenida. Üleminek intensiivsest suurtööstusest hajusale keskkonnasõbralikule mahetootmisele on samuti kliimameede, millega saab heitmeid vähendades parandada keskkonda ja inimeste tervist, sest oluline osa haigustest on põhjustatud just pestitsiididest, mida meie igapäevane toit sisaldab.

Pestitsiidivõõrutus

Juba ainuüksi inimeste tervise parandamine pestitsiidivaba toidu tarbimisega tähendab majanduslikku kasu, sest pestitsiididega kokkupuutest põhjustatud haiguste (vähkkasvajad, alzheimer, rasvumine, diabeet, fertiilsusprobleemid jt) hinnaks on Euroopas juba ligi 160 MILJARDIT eurot aastas. Eestis on hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kulu inimeste tervisele tagasihoidliku prognoosi kohaselt 320 MILJONIT eurot, ehk 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas.

Kahjuks pole sotsiaalministeerium glüfosaadile ja teistele endokriinsüsteemi kahjustavatele ainetele üldse tähelepanu pööranud ja lubab jätkuvalt nende üha laienevat kasutamist.

Valimiskasti juures

Aga kokkuvõtvalt saab televaatajale öelda küll, et eilne debatt näitas üsna ilmekalt, milliste küsimustega tulevased riigikoguerakonnad ja valitsus valituks osutumisel tegelema hakkavad ning millised on Eesti erakondade prioriteetid. Selle pealt on ka valijatel võimalik teha täna kaalutletud otsus valimiskasti juures – kas jätkata samas meelsuses või panna oma hääl tuleviku kasuks tööle.

Meie programmi ja kandidaadid leiad aadressilt www.rohelised.ee

#rohelised #võtametulevikutagasi #puhasriik #puhasmajandus #puhaskeskkond #puhasorganism #puhassüdametunnistus