Jakko Väli: Eesti mets vajab puhkust lageraietest

Kui Arno isaga metsa jõudis, oli viimane palgipuuks sobiv kuusk juba maha võetud. Selliselt võiks parafraseerida meie metsades – eriti just riigimetsas –täna toimuvat.

Eesti metsade üleraie on juba aastaid avalik saladus, kuid nii keskkonnaministeerium kui RMK väidavad avalikkusele, et kõik on kõige paremas korras. See, kuidas maksumaksja nimel ja raha eest tegutsevates asutustes žongleeritakse arvude ja statistikaga – see on omaette meisterklass.  

Eestimaa Rohelised koos teiste Eesti metsa kaitseks loodud ühingutega suudavad kogu selle pokazuha taga näha ka metsa. Me mõistame hukka selle, et üha suurema dividendi nimel riigieelarvesse sulgevad võimupoliitikud silmad ning lasevad ennast statistilisest vahust uimastada. Artikli maht ei võimalda kogu seda absurdi välja tuua, kuid kogu see hinnanguline metsa juurdekasv koos värskelt raiutud lankide arvestamisega metsa hulka kannab vaid ühte eesmärki: metsatööstuste huvides oleks veel rohkem raiuda. Neid see puude taga olev mets ei huvita, nad vajavad tooret ja palju.

Erametsa omanikel on põhjust Roheliste toetamiseks

Koostatavasse metsanduse arengukavasse aastani 2030 surutakse sisse raiemahtu 15 miljonit tihumeetrit aastas.  Kui aga arengukava töögrupis hakati arutama punkti „Riigimetsa roll erinevate hüvede tagajana“, siis oli tubli ametnik eemaldanud sõna „riigi“.  Samas on riigimetsa ja erametsa roll olemuslikult täiesti erinev.

Erametsaomanikud peaksid toetama Eestimaa Rohelisi, sest rohelistena saame me väga hästi aru, et kui RMK on avalik asutus ja siin kehtib üheselt avalik huvi – siis erametsa puhul tuleb leida tasakaal erahuvi ja avaliku huvi vahel. RMK solgib turgu, seega peab riigifirmale päitsete pähe panemine sobima väga hästi ka erametsaomanikele. Roheliste programm näeb ette 5000 euro suuruse maksuvaba tulu füüsilisest isikust erametsaomanikele. Meie arvates tuleb taastada metsnike ja metsaülemate süsteem, kus vastutustundlikud oma ala profid vastutaksid kindla piirkonna metsa eest.

RMK roll senise riigimetsa lagedaks raiujana peab muutuma

Lageraie oma olemuselt on looduse ohvriks toomine harvesteri liisingumaksumusele. Metsi saab edukalt majandada ka teistmoodi. RMK roll lähitulevikus peab muutuma. Metsa sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuursete vajaduste hoidmine on olulisem kui lageraie. Puidu varumine iga hinna eest ning metsanduse arengukavade koostamine töösturite poolt ette antud numbrite alusel peab lõppema. See tähendab, et metsi hakatakse majandama jätkusuutlikult ning liigirikaste looduskoosluste asemele ei istutata puupõlde. RMK vastuolud kohalike kogukondadega peavad lõppema, liiga sageli tuleb viimasel ajal uudiseid, kus RMK poolt tellitud harvesterid piltlikult öeldes kohalikust kogukonnast üle sõidavad. Ilma põlismetsadeta ei ole Eestil tulevikku. Ilus loodus on aga Eesti üks põhilisi trumpe tulevikus.

Võtame oma tuleviku tagasi!

Me ei lase meie ilusat loodust vastutustundetute poliitikute katteta lubaduste pärast hävitada. Sest öelgem otse: “Massiivsed lageraied riigimetsas hävitavad meie loodust, selle liigirikkust.” Keskkonnaministeeriumi suhtumine oma haldusalasse aga on täna pehmelt öeldes puudulik.

Meie programmi ja kandidaadid leiad aadressilt www.rohelised.ee