Andres Jaadla: Mis meid vaeseks teeb?

Mullu kallines elekter ja tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30% küttehinna tõus – ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul, kirjutab erakonna Eestimaa  Rohelised esinumber Lääne- Virumaal  Andres Jaadla.

Vaesusest kõneldakse aina rohkem. Pöörase kiirusega kasvavad hinnad, mis  trügivad ühte ritta maailma esimetropolidega, sunnivad igalt poolt kärpima, ainult et energiavaesusest pole Eestis eriti palju räägitud. Ometi on tõsi see, et liigagi tihti peab Eesti pere elektri- või küttearve tasumiseks kõhu kõrvalt näpistama. Energiavaesus on nimelt majapidamise olukord, kus ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine, aga ka muude energiateenuste aspekt on  oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ja IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, mille puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile. Kõige hullemal juhul võib energiavaesus aga maksta koguni elu, nii nagu juhtus ühes maaperes, kus elektrimüüja lülitas tasumata arve tõttu voolu välja, pere hakkas kasutama küünlaid – kui saatusliku põlenguni, kus said surma ema ja kaks väikest last.

Energiaettevõtete tõusvas joones liikuvale hinnakujundusele on jõuliselt stopptuld hakanud näitama ka konkurentsiamet: näiteks nõudis amet Elektrilevilt kulupõhiste võrgutasude kooskõlastamise taotluse esitamist seoses võrgutasude arvutamise aluseks olevate kulude muutumisega. Ameti arvutuste kohaselt ei oleks Elektrilevi hinnad alates 2019. aastast enam põhjendatud olnud. Seega esitas ettevõtja ametile taotluse võrgutasude alandamiseks, mille kohaselt vähenesid võrgutasud  alates 2019 jaanuarist keskmiselt 8,6%, seejuures kodutarbijatele keskmiselt 6,1%. Nii säästetakse tarbijatele seoses vähenenud võrgutasudega hinnanguliselt ca 19,6 miljonit eurot ja see on igati tunnustamist väärt.

Kuidas aga säästa lisaks isiklikule rahakotile ka keskkonda?

Eesti koduomanikud on ammu avastanud enda jaoks tervikrenoveerimise – Baltimaade pioneeridena anname kaugelt silmad ette Riiale või Vilniusele. Esirinnas rühib siin jõudsalt meie oma Rakvere, pürgides esimeseks Eesti linnaks kus kõik vanemad kortermajad saavad renoveeritud.

12 aastat tagasi avanes aga meie kodulinnas hoopis teine pilt. Olime nukker postnõukoguliku pärandiga  väikelinn, mida aastaid olid ümbritsenud jõukad rahvamajandid ning majandikeskused. Linna ei olnud pikki aastaid investeeritud.   Linna koolid lagunesid ja nõukogudeaegsete lasteaedade aknapiludest puhus sisse karge tuuleõhk. Kaugküte põhines Venemaa gaasil ja  kütterassid rohetasid eredalt külmadel talvepäevadel. Linna vee – ja kanalisatsioonivarustus vajas hädasti uuendamist , sest linnas oli puudus elementaarsest  puhtast joogiveest . Sinine puhta vee tsisternauto vedas graafiku alusel vett sadadele majapidamistele. Linnaeelarve oli kõhnake ning kõike vajalikku ei oleks jõudnud oma eelarvest ära teha.  

Toonase linnapeana  sai tehtud valik ja ettepanek volikogule ning liitutud rohelisele ja energiatõhususele suunatud  liikumise – Euroopa linnapeade paktiga aastal 2008 ning volikogu poolt kinnitati plaan Rakveres säästvaks arenguks aastal 2009.

Rakvere kui roheinvesteeringute pioneer

Viimne aastakümme on Rakvere linna  toonud rohelisi investeeringuid rohkem, kui paljudele teistele väikelinnadele. Meie paljud koolid ja lasteaiad, Rakvere Haigla ning sotsiaalobjektid  on soojustatud Co2 kvoodi müügist saadud rahaga. Linnas vuravad ringi elektriautod. Energiatõhus Rohuaia lasteaed rõõmustab kaugelt silma.  Linna kaugkütet hoiavad ülevad kaasaegsed ja keskkonnasõbralikud koostootmisjaamad. Trassid on suuremas osas renoveeritud. Nüüdisaegse vee- ja kanalisatsioonivõrguga on kaetud pea 100 % majapidamistest linnas ja ka  lähiümbruses. Lehkav nõukogudeaegne prügila on suletud ja muutumas linlaste puhkealaks. Rakvere korteriühistud on muutnud läbi renoveerimise linna väljanägemist tundmatuseni ning inimeste küttearved on kordatehtud  majades langenud 40 – 60 %. Oleme suisa Euroopas eeskujuks – kokku kümne aastaga 43 erinevat välisprojekti ja ligi 50 miljoni euro eest investeeringuid, pea kahe aasta linnaeelarve maht!

See on rohelise, keskkonnasõbraliku ja energiatõhusa  mõtteviisi praktiline ja reaalne käega katsutav tulemus. Tulemused, mis on igaühele käega katsutavad ja silmaga näha . Olen kindel ,et    nii nagu Rakvere on suutnud kümne aastaga muutuda , suudab tegelikult muutuda ka kogu Eesti. Sellise arengule tuleb anda oma toetushääl. “Kui inimesed asuvadriigi valitsemise  protsessides aktiivselt kaasa rääkima, kasvab valitsejate vastutus, ühiskond tervikuna muutub tugevamaks ning suudab tuleviku katsumustele paremini vastu seista,” on öelnud tuntud USA filmistaar, hilisem tipp-poliitik Kalifornia kuberner Arnold Schwarzenegger.

Meie kestmise aluseks on püsiväärused

Me võime siin enne valimisi vaielda eri teemade üle ja see ongi demokraatlikus riigis vajalik, kuid  meie kestmise aluseks on püsiväärused siin maailmas; maa, kus me elame; loodus ,mida me naudime; õhk mida hingame ja vesi mida joome.  Kui me sellest kõigest hoolime ja seda hoiame, siis suudame kõik muud küsimused lahendada ja kokku leppida.

Kuid  kaks aastat tagasi kohtusin temaga  maailma kliimakonverentsil, surusime kätt. Tegin kohustusliku selfi. Kuulasin tema loenguid ja sõnumeid, kogu maailma rohelist ja kestlikku mõtteviisi kandvatele inimestele. Sõnumit sellest, et  meil ei ole teist planeeti, ei ole teist maad millest hoolida, ega teisi metsi kus käia, teisi meresid ega ookeane ega mõistagi muud õhku, mida hingata. Me peame tulema tagasi loodust hoidvate säästlike väärtuste ja valikute juurde. Me ei tohi alla anda.

Isegi siis kui reitingud seda ei näita ja  valimismootorid ei ennusta, peame seisma põhiväärtuste eest. Kui meie ise, inimesed, nende eest ei seisa, ei tee seda keegi.