Muutusteks on vaja uusi inimesi

Statistika kohaselt kajastasid USA meediaväljaanded kliimakriisi kogu aasta jooksul kokku vähem, kui kunigliku beebi sünniga seotud lugusid ühes nädalas.

Kodumaise meedia sarnane statistika oleks ka huvitav, kuigi samas vägagi kurvastav, arvestades kogu agooniat, millesse järjepidev kliimakriisi teema vältimine meid surumas on. Paar päeva tagasi avaldas ühe Eesti mõistes suure väljaande ajakirjanik artikli teemal, kelle VASTU TEMA ARUST Euroopa Parlamendi valimistel hääletama peaks. Ta tegi pikki keerdkäike, kuidas ühele või teisele betoonerakonnale oma ainsat häält andes, peamiselt siis EKRE vastu olla. 
Ja oh seda lihtsameelsust, artiklis nimetab ta ühe suurerakonna vastu hääletamist läbi teisele suurparteile hääle andmise, mitte vähem kui PROTESTIKS. 
Kahjuks langeb liiga suur hulk inimesi sellise demokraatiat õõnestava agitatsiooni lõksu usus, et nede hääl lähebki protestiks. Tegelikult ei lähe.

Meedia abil suunatud fookus toodab pseudoprotesti ja pidurdab arengut

See on juba aastaid kasutatud taktika suurparteide kommunikatsioonis, millega läbi “vaba ajakirjanduse” nö lihtsameelsete valijate meelsust ühele või teisele poole kallutatakse. See on ka põhjuseks, miks võrreldes mõne arenenud Euroopa riigiga, kasvõi meie hea naabri Soomega, on Riigikogu koosseisud juba aastaid väga üksluised. Otsuseid teevad ikka ühed ja samad parteid veidi erinevates koalitsiooni kombinatsioonides. Riigi ja ühiskonna arengule tähendab see aga paigalseisu. Valimistest vaimistesse on pukis samad tüübid ja nende olematud ideed. Võimul olles juhinduvad betoonerakonnad põhimõttest, et igasugune demokraatiat suurendav muutus on halb, sest võib murendada nende positsiooni.

Oluline jäetakse teadlikult välja

Ja nii sünnivadki poliitilised artiklid, debatid ja telesaated, kus ei räägitagi olulistest teemades, sest see ju soosiks mõtlemist ja inimesed võivad parteidelt igasugu tüütuid asju nõudma hakata. Praaegusel juhul võiks selleks olla poliitikutelt reaalsete tegude nõudmine kliimakriisi lahendamiseks, nagu Rootsis, Soomes, Saksamaal, Hollandis, Norras, Taanis jne. 
Meie etableerunud poliitjõudude esindajad tõstatavad hoopis väiksemat mõttemahtu ja pigem emotsionaalset vahtu tekitavaid teemasid.

Nagu kurjade pagulaste rünnak, riigipiiridele müüride ehitamine ning muinasjutu tasemel ja planeedi ressurssidega vastolus olev igavene majanduskasv. Selles oleme sarnased hoopis palju vähem edumeelsemate Euroopa riikidega. Nii ütleb eurobaromeetri värske statistika.

“Vaba ja erapooletu” meediaväljaande artikli lõpus ütleb ajakirjanik kõige viimases lauses: “Loomulikult võid endiselt valida ka oma isikliku maailmavaate või mõne muu kriteeriumi järgi.” 
Kujutate ette, ajakirjanik lubab maailmavaate järgi valida. 
See on kõva sõna tegelikult.

Täna toimub jaoksondades üle Eesti Euroopa Parlamendi valimiste hääletus.
Mine kindlasti valima ja kutsu oma passiivseid või skeptilisi pereliikmeid, sõpru ja tuttavaid sama tegema.
Tegelikult oleneb valimas käimisest väga palju- meie kõigi tulevik.
Iga Eestimaa Rohelistele antud hääl kasvatab meie inimeste soovi aktiivselt tegutseda ja toob ka uusi inimesi appi kliimakriisi lahendamisesele kaasa aitama.

#minevalima #rohelised #võtametulevikutagasi #zuzu112 #liiturohelistega