Züleyxa Izmailova ja Katrin Jõgisaar: tallinlased vajavad puhast merd

Põhja-Tallinnas on küll olemas korrastatud Stroomi rand, aga supelda on seal ohtlik. Terviseamet andis kevadel taaskord Stroomi ranna veele hinde „halb“.

Artikkel ilmus ka Delfi poliitkolumnisti rubriigis.

Halva veekvaliteedi täpne allikas on teadmata

Stroomi suplusvees viimastel aastatel leitud nii soole enterokokke, kolibaktereid kui ka koolera vibrioone. Need on bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Nende esinemist suplusvees seiratakse võimaliku fekaalse reostuse tuvastamiseks ja vee olukorra hindamiseks. 

Viimastel aastatel on Stroomi ranna vee kvaliteet kõikunud halva ja piisava taseme vahel. Terviseamet on viimasel viiel aastal hinnanud olukorda heaks vaid 2016. aastal. Stroomi ranna suplusvee seisund on aasta-aastalt halvenenud.

Kuna reostused on olnud episoodilised, ei osata siiani kindlalt öelda, milles põhjus. Pigem on linnakeskkonnas paiknevas supluskohas tegu mitme erineva võimaliku reostusallika koosmõjuga.

Terviseameti raportis „Stroomi ranna suplusvee profiil“ nimetatakse võimalike suplusvee kvaliteeti mõjutavate teguritena ranna mõjualas paiknevaid sadamaterminaale, tööstusi, reoveepuhastusjaama, sademevett, Rocca-al-Mare väljalasku ja lahte suubuvat Mustjõe oja. Teatud mõju on ka Tallinna linna, peamiselt Põhja-Tallinna (Pelgulinn) ja Haabersti (Kakumäe, Veskimetsa) linnaosade inimtegevusest tuleneval reostusel.

Meedias jäävad silma mitte lahendused, vaid süüdistamine

Põhja-Tallinna linnavalitsus peaks tegelema reostuse põhjuste väljaselgitamisega, aga kahjuks on meedias kõlapinda leidnud endiste juhtide süüdistamine.

4. juunil põhjendas tollane Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid Õhtulehes Stroomi ranna kehva olukorda sellega, et tema eelkäija Raimond Kaljulaidi ametiajal (aastatel 2016–2019) ei pööratud veeproovide võtmisele küllalt tähelepanu. Ometi muutus Järvelaidi valitsemisajal Stroomi vee seisund veelgi hullemaks.

Stroomi ranna veekvaliteet läheb kehvemaks

Alates 9. juunist kuni suplushooaja lõpuni keelati Kopli lahes loomade pesemine ja ujutamine. Keeld küll kehtestati, aga tundub, et sellest meetmest polnud erilist kasu. Keeld kehtestati, et näidata tegutsemist, kuigi oli ette teada, et see samm ei mõjuta oluliselt vee puhtust. Palju tõenäolisemalt on probleemi allikaks hoopis AS Tallinna Vesi, kes pole kanalisatsioonisüsteemidesse investeerinud, mistõttu immitseb torudest väljaheiteid pinnasesse ja sealt edasi merre.

14. juulil kirjutas Bioneer.ee portaal, et Stroomi rannas heisati lilla lipp, mis tähistab reostunud ja ujumiseks pigem mitte sobivat vett. Lipp heisati normist kõrgema soole  enterokoki sisalduse tõttu. Rannavalve andis teada, et ettevaatlikud peaksid olema eelkõige lapsed, vanemad inimesed ja nõrgema immuunsüsteemiga rannakülastajad.

Kaks päeva hiljem andis ERR teada, et Stroomi rannas leiti ka koolera vibriooni (Vibrio cholerae), mille puhul on tegemist mittetoksiliste koolera tüvedega. Bakter võib 2-3 protsendil inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke. Sellised teated ei meelita mere äärde.

Kliimamuutused mõjutavad Eestit

Terviseameti Keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht selgitas tol korral ERRile, et veega levivad mikroorganismid on järjest teravam probleem, seda nii kliima soojenemise, maailma avatuse kui ka aktiivsemaks muutunud veetranspordi ja inimeste liikumise tõttu.

Stroomi ranna veekvaliteediga toimuv on elav näide sellest, kuidas kliimamuutused meid Eestis mõjutavad: üldine merevee temperatuur tõuseb, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule.

Vaja on tegutseda

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsus lubasid 10. juuni Õhtulehes, et koostatakse kava suplusvee ohutuse tagamiseks ja edaspidi võetakse Stroomi ranna veest proove tihedamini. Täiendavaid proove võetakse ka läheduses voolava Mustjõe oja valgalal ja Rocca al Mare väljalasu juures. Alustatakse keskkonnamõjude hindamist, et paremini mõista Seevaldi kollektori mõju.

Tallinlased vajavad teadmisi, miks Stroomi rannas on nii kehv vesi, et juba mitmendat aastat ei soovitata seal ujuda. Kust see reostus tuleb? Kontrollima peab ka piirkonnas olevaid AS Tallinna Vesi hallatavaid kanalisatsioonitrasse, sadamaterminaale ja tööstusi. On ju selge, et Stroomi randa jõuab kuskilt reovesi. 

Info peab olema avalik ja kõigile kättesaadav. Kindlasti ei sobi 25. juunil Fortes kirjeldatud olukord, et Tallinna pressiüksus lihtsalt ignoreeris külma kõhuga meediaväljaande küsimusi Stroomi ranna kohta.

Ei tasu unustada, et Tallinn on 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna konkursi finalist. Tallinlastele on rohelise pealinna tiitlist olulisem võimalus ujuda puhtas meres.

Katrin Jõgisaar on erakonna Mustamäe piirkonna koordinaator ja Züleyxa Izmailova on erakonna esinaine ja Tallinna linnapeakandidaat.

Kui tahad, et Stroomi rannas lehviks tulevikus roheline lipp, liitu meie kampaaniaga siin: https://vana.rohelised.ee/roheliste_kandidaadiks