Toiduraiskamise vähendamine on üha olulisem – Hermo Kuusk

Toiduraiskamise teema on seoses koroonaviiruse levikuga muutunud jälle tähtsaks, nii maailmas kui ka loomulikult Eestis. Paljud meie inimesed pole jõukad ja toidule kulub leibkonna kuu eelarvest oluline osa. Seda enam tuleb küsida, kas söögikõlbliku toidu äraviskamine on ikka mõistlik tegu?

Kasutuskõlbliku toidu äraviskamine on ebaeetiline inimeste suhtes, kes oma väikese sissetuleku tõttu peavad leppima kesisema toiduga voi kannatavad sootuks alatoitumise all. Samuti on toidu raiskamine ebaeetiline looduse suhtes, kuna suuresti just toidutootmine on viinud meid lähemale keskkonnakriisile.

Praegu on toidu arutu raiskamise vastases võitluses teejuhiks olnud Prantsusmaa, kus toidupoodide toiduraiskamist keelustav seadus võeti vastu 2016. aastal. Nimelt peavad kauplused nüüd annetama toidu heategevusorganisatsioonidele. Seadusel on olnud positiivne mõju, toidukaupade hinnad ja toidu raiskamine on vähenenud. Hindade alanemine on olnud abiks vaesemale elanikkonnale. Prantsusmaa tahab laiendada seadust ka toitlustusasutustele, eelkõige restoranidele ja kiirsöögikohtadele. 

Mis toimub Eestis?

• 2017. aastal visati ära või lasti riknema Eestis  63 miljoni euro väärtuses kasutuskõlblikku toitu, see on 19 kg inimese kohta. 
• Eesti peredes visati ära kokku 25 000 tonni toitu. 
• Restoranid viskavad ära kuni neljandiku toidust. 

Eestis on vaja võtta Prantsusmaa eeskujul vastu seadus, mis keelustab kasutuskõlbliku toidu äraviskamise ja nõuab toidu annetamist toidupäästeorganisatsioonide kaudu abivajajatele. Prantsusmaal puudutab see seadus eelkõige kauplusi, mille kaubanduspind on suurem kui nelisada ruutmeetrit. Lisaks kõlbliku toidu kohustusliku annetamise seadusele tuleks leida riigil ja omavalitsustel võimalusi annetatud toidu käitlemiseks. Vaja on korraldada ära antud toidu ladustamine, siinkohal tuleb arvestada ka toidu säilitamistingimustega. 

Praegu tegeleb Eestis annetatud toidu jagamisega Toidupank. Toidupangal on esindused 15-nes Eesti linnas. Toidupank väljastas 2019. aastal 1 870 000 kg ulatuses toiduabi ja aitas toiduabiga keskmiselt 7 200 inimest nädalas. Toiduabi jagatakse sotsiaalosakondade koostatud nimekirjade alusel toidupankades, erinevates kohalikes omavalitsustes ning ka läbi heategevusorganisatsioonide, milledest mõned abistavad kindlat sihtgruppi. Toidupank aitab toiduabiga inimesi, kes elavad toimetulekuraskustes. Eelisjärjekorras  jagatakse toiduabi peredele, kus kasvavad väikesed lapsed, sealhulgas üksikvanematega peredele. Neile järgnevad teised vähekindlustatud sihtgrupid, nagu puudega inimesed, üksikud eakad, kodutud ja teised kriisiolukorda sattunud inimesed. 

Toidupäästeorganisatsioonidel oleks võimalik aidata kordades rohkem hättasattunud inimesi kui praegu, kui poed ja toitlusettevõtted oleks seadustatud kogu müümatajäänud kõlbliku toidukauba koheselt annetama.

Toitu läheb palju raisku ka koolides ja lasteaedades.

Lasnamäe linnaosa  sotsiaalkomisjoni koosolekult mäletan, et ära visatakse kuni pool tonni toitu lasteaia kohta kuus. Kahjuks ei võimalda tervisekaitsenõuded üks kord soojendatud toitu enam kasutada, vaid see peab minema hävitamisele. Leian, et siin peaksid olema tervisekaitsenõuded paindlikumad ja võimaldama lastest ülejäänud toidu koju kaasa panemist ning abivajajaile jagamist. 

„Eesti kodumajapidamistes tekkinud toidujäätmetest üle kolmandiku (36%) moodustab toidukadu. Rahaliselt on see ligikaudu 120 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 200 eurot aastas). Eesti kodumajapidamised kokku viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu,” saame lugeda leheküljelt Tarbi Toitu Targalt.

Ka kogukond saab palju ära teha, et ühiskonnas toiduraiskamise mõju vähendada. Tartus on näiteks toidujagamiskapid, kuhu saab jätta kasutuskõlbliku toidu. Selline süsteem on käima lükkamisel ka Tallinnas. Kindlasti saab välja mõelda veel selliseid võimalusi, kuidas inimesed ja ettevõtted saavad toitu paindlikult jagada. 

Kõiki selliseid võimalusi kasutuskõlbliku toiduraiskamise vähendamisel tuleb järjepidevalt toetada riigi ja omavalitsuste poolt.

Hermo Kuusk