Rohelised- paremäärmusluse antipood

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi professor Andres Kasekamp rääkis paremäärmusluse edust ning Rohelistest kui selle tendentsi antipoodist.

Terevisioonile antud intervjuus selgitas professor, et see on pikemaajaline trend, mida oleme näinud juba paar kümnendit järjest, kuivõrd peavooluerakonnad, mis on rajatud materiaalsetele väärtusele, on lagunemas. Selline üldine trend Euroopas annab võimaluse uutele jõududele nii paremäärmuslikele populistidele aga ka teistele ideoloogiatele. Näiteks samal ajal, kui paremäärmuslikud jõud on tõusnud mitmel pool Euroopa riikides, on seda teinud ka Rohelised, kes esindavad ka postmatrejalistlikke väärtusi, aga hoopis teistsuguseid, kui paremäärmuslased, tõi professor näiteks Soomes äsja toimunud kohalike omavalitsuste valimisi, kus Roheliste protsentuaalne tõus oli tohutult suur ja täpselt samal ajal oli Soomes kõige suurem kaotajaks just paremäärmuslik Põlissoomlaste partei, kes on Eesti paremäärmuslikule EKREle suureks eeskujuks.Eesti olukorda kommenteerides ütles Kasekamp, et EKRE aina tõusev populaarsus pole imekspandav, sest EKRE edu tagavat alates 2015. aastast konservatiivsed rahvuslikud hääletajad, kes seni toetasid IRLi, mis jätkab oma toetajaskonna kiiret kaotamist tänu vana põlisvaenlasega, Keskerakonnaga koalitsioonis olemisele. Pealegi on meil paremal tiival suur ülepakkumine, nentis Kasekamp, rõhutades seejuures, et meil on tervelt neli parempoolset erakonda parlamendis. Professori sõnul on selge, et selline olukord ei säili järgmistel valimistel ning keegi neljast parempoolsest erakonnast peab parlamendist lahkuma, märkides veendunult, et Riigikogust lahkujate hulgas EKRE olema ei saa.Poliitikauuringute instituudi professori arvates saadab Eesti paremärmuslikku EKREt edu juba ka tulevastel kohalike omavalitsuste valimistel.

Eestimaa Roheliste ja EKRE lipud Rail Balticu vastasel üldrahvalkul meeleavaldusel. Autor:Atma Kaljo