Rohelised: ilutulestiku tekitatud kahju on suurem kui rõõm

Kutsume kõiki keskkonnahoidjaid võimaluse korral aastavahetusel ilutulestikku mitte laskma.

Põhjuseid on palju:

• Koduloomad on hirmul, aga metsalinnud kardavad veel rohkem.
• Väikelapsed ja haiged ei talu nii suurt müra.
• Pürotehnilistest toodetest välja paiskuvad ained on mürgised ja kantserogeensed.
• Igal aastal juhtub ilutulestiku oskamatust kasutamisest raskeid õnnetusi.
• Raha sel moel taevasse laskmine on põhjendamatu.

Täname omavalitsusi, kus on aru saadud ilutulestiku kahjulikkusest. Aitäh Viljandi, Tartu ja Haapsalu! Kiidame teid, et te ei lase rahva raha vastu taevast!

Peale eelmist aastavahetust kattusid Rooma tänavad sadade külmunud lindudega. Miks?

Hirmust. Linnud surid südamerabandusse. Peamiselt oli tegu kuldnokkadega.

Eestis on eelkõige ohvrid asulates talvituvad linnud nagu tihased, varblased ja varesed, aga mida rohkem rakette metsas lastakse, seda rohkem liike kannatada saab. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi sõnul on lindude elurütmid tulemürast pikalt häiritud. Paugutamine ehmatab linnu lendu ning kuna rakette lendab kõikjalt, ei leia linnud enam võimalust puhkama laskuda.

Mida külmema ilmaga ilutulestikku lasta, seda ohtlikum see lindudele on. “Paanikas linnud tõusevad pimedas lendu, kuid nad ei orienteeru. Nad ei saa aru, mis toimub ning põgenevad kabuhirmus. Paljud neist surevad uusaastahommiku esimeste tundidega,” kirjutas Eesti Metsloomaühingl. Öösel linnud magavad ning vali heli, plahvatused ning tugevad valgussähvatused äratavad nad üles. Olukord on täiesti ootamatu ja hirmu tekitav. Talvekülmaga võib öine ootamatu energiakulu olla tappev, hommikuni seda lihtsalt ei jätku. Paanikas lennatakse liiga kaugele, ka merele, ja ei suudeta enam tagasi tulla. 

“Mida lind talvel teeb? Ta sööb päeval selleks, et öö üle elada, ja kaotab märkimisväärse hulga oma kehakaalust just magades. Kui see suurem või väiksem lind üles peletada, paanika tekitada, veri on adrenaliini täis, siis ta pekslebki kõrgel õhus. Ja väga paljud neist ka lõpetavad seal, kas selle tõttu, et nad lõpuks energiast tühjaks saavad, või selle tõttu, et neil süda üles ütleb. Kujutame seda ette, kui keegi tuleks meie juurde ja ütleks öösel, et nüüd üles, marss, tund aega jooksete täismahus, kaks tundi, riideid peale ei saa panna, talvel külm väljas. See on umbes midagi samasugust,” kirjeldas Eesti Metsloomaühingu asutaja Marek Strandberg.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituslike standardite järgi võiks standardmüratase olla öösel 40 detsibelli (dB). Üle 85 dB tugevusega müra võib kahjustada kuulmist. Ilutulestikurakettide tekitatud müratase võib ületada 140 dB.

Mürast ja valgussähvatustest enim ohustatud grupid on näiteks väikelapsed ja haiged (epileptikud, posttraumaatilise stressihäire all kannatajad). 

Igaüks tunneb meist koeraomanikke (või on seda ise), kes ei saa aastavahetuse perioodil kodust lahkuda kuna neljajalgne sõber satub paugutamisest paanikasse. Koertel on kuulmine neli korda teravam kui inimestel, seega võib liiga vali heli koerale isegi füüsilist valu põhjustada.Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest hirmunud koerad põgenevad kodust.

Eelmisel aastal kogusid Eestimaa Rohelised allkirju petitsioonile  “Ilutulestik ilma ohvriteta“.

Rohelised tegid Riigikogule ettepaneku täiustada pürotehniliste toodete müügi ja kasutamise regulatsiooni. Petitsiooniga sooviti keelata  pürotehniliste toodete kasutamine loomade varjupaikade, loomaaedade, loomaparkide, haiglate, hoolde- ja vanadekodude, lasteasutuste jt haavatavate sihtgruppide vahetus läheduses ning samuti loodus- ja maastikukaitsealadel ning hoiualadel ja nende läheduses.

Soovitati kohalikel omavalitsustel aastavahetuse ilutulestiku asemel finantseerida keskkonnasõbralikumaid valguslahendusi ja suunata ilutulestiku rahad kasvõi loomade varjupaikade toetuseks või üldiseks heakorraks.

2028 kodaniku allkirjaga petitsiooni arutati 05.05.2020 toimunud Riigikogu majanduskomisjoni istungil. Roheliste ettepanekuid siiski vastu ei võetud.

Kordame sellelgi aastal: kui vähegi saate, loobuge aastavahetusel ilutulestiku laskmisest!

Eriti palume paugutamata jätta parkides, metsades, rannas ja veekogude ääres, kus ööbivad linnud. Neil on niigi raske talv üle elada.

Meie kaaslaste elu on meie kätes, hoiame need taskus ja ärme tee pauku.

Rohelised Fideelia-Signe Roots, Egle Olesk ja Olev-Andres Tinn Riigikogus toonasele spiikrile Henn Põlluaasale 2028 ilutulestikuvastast allkirja üle andmas. (13.02.20)