Rohelised: PÕXIT-ile tähtaeg!
2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad.
Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada.
ERAKOND EESTIMAA ROHELISED
PRESSITEADE
23.10.2018
Rohelised nõuavad Riigikogult Pariisi Kliimaleppe täitmist
Erakond Eestimaa Rohelised juhtkond nõuab Riigikogu liikmetelt Pariisi Kliimaleppe täitmist ja tuletab meelde, et riigi kohustuste täitmiseks on vaja loobuda põlevkivelektrijaamadest ja uute õlitehaste rajamisest ning minna kiiresti üle taastuvenergiale.
“Ootame Riigikogult sisulist arutelu ja konkreetseid tähtaegu ja ettepanekuid meie peamisest fossiilkütusest loobumiseks, mis on vältimatult vajalik praeguseks juba ilmse kliimakatastroofi tagajärgede leevendamiseks,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.
“Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgelt puudu ambitsioonist. Läbi kumab suhtumine, et seda tehakse Euroopa ja mitte meie endi jaoks. Antud kava peaks vaatama julgemalt tulevikku ja arvestama ka tohutute võimalustega, mida üle-euroopalised roheinvesteeringud meile pakuvad,” lisab erakonna esinaine Züleyxa Izmailova.
Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov: “2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada. Eesti Energia järjekordse õlitehase ostu mõte on lihtlabane rahva raha raiskamine. Põlevkivi kui paljusid erinevaid elemente ja ühendeid sisaldav kivim on vastuvõetav ainult väikeses ulatuses keemiatööstuse toorainena. Ida-Virumaa inimesed väärivad paremat!”
Roheliste aseesimees Aleksander Laane: “Ainuke süsinikku püsivalt atmosfäärist eemaldav kooslus meie looduslikus vööndis on turbasoo. Tuleb täielikult peatada soode hävitamine ja asuda neid ulatuslikult taastama samas vähendades metsaraiet 4–5 miljoni tihumeetrini aastas, et hiljutistel raiesmikel kasvav mets saaks siduda süsinikku lähemate aastakümnete perspektiivis. Soodustagem puidust ehitamist, mis võib süsiniku atmosfäärist eemaldada aastasadadeks.”
Roheliste peasekretär Joonas Laks: “Globaalne ülesanne süsinikuheitmete vähendamiseks on sisuliselt tootmise-tarbimise-kapitali ahela katkestamine ning üleminek ringmajandusele. Investeerimispangandust, mis dikteerib tootmismahtude suurenemist ja tarbekaupade kiiret äraviskamist, saab ohjeldada üksnes kodanikuühenduste ja demokraatlike riikide ülemaailmse koostööga. Kuniks ka investeerimispangandus on leidnud Rohelise tee.”
Täna, 23. oktoobril kell 10:00 arutleb Riigikogu kodanike algatusel riiklikult tähtsa küsimusena põlevkivist väljumise strateegiat ehk PÕXIT-it: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/.
Keskkonnaühenduste algatatud põlevkivienergeetikast väljumise plaan kogus enam kui tuhande kodaniku toetusallkirjad. Erakond Eestimaa Rohelised on oma alguaastatest alates seisnud põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise ja nende tegevuste otsese ning kaudse subsideerimise lõpetamise eest. 2019 aasta märtsis soovib erakond saada parlamendis 11 kohta ning osaleda valitsuskoalitsiooni moodustamisel.
Lisainfo:
Joonas Laks
Peasekretär
Erakond Eestimaa Rohelised MTÜ
joonas.laks@erakond.ee
+372 56 479 412
Marko Kaasik
Aseesimees
Erakond Eestimaa Rohelised MTÜ
marko.kaasik@erakond.ee
+372 520 6174
Teate edastas:
Eestimaa Rohelised pressiesindus
www.erakond.ee
www.rohelised.ee

Järgneb keskkonnaühenduste pressiteate tekst.
EESTI ROHELINE LIIKUMINE
EESTIMAA LOODUSE FOND
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
ARENGUKOOSTÖÖ ÜMARLAUD
PRESSITEADE
22.10.2018
Keskkonnaühendused ootavad riigilt selget tegevusplaani kliimavaenulikust põlevkivienergeetikast loobumiseks
Homme, 23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise võimaluste üle. Keskkonnaühendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat käsitleda ning panevad neile südamele, et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on iseäranis oluline võtta juba täna selge suund põlevkivienergialt taastuvenergiale üleminekuks.
Põlevkivienergia on Eesti suurim keskkonnaprobleem ning sellest loobumine mängib riigi kasvuhoonegaaside vähendamisel keskset rolli. “Energeetikasektorist pärineb ligikaudu 90% Eestis tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selleks, et vähendada meie süsinikujalajälge ning olla kooskõlas Euroopa Liidu perspektiiviga liikuda järk-järgult süsinikuneutraalse ühiskonna poole aastaks 2050, peame aegsasti ja sisuliselt tegelema energeetikasektorist pärinevate heitmete kärpimisega. Kõige efektiivsem viis selleks on üleminek põlevkivilt taastuvenergiale, tagades ühtlasi elektri varustuskindluse ning sotsiaalmajandusliku heaolu Eestis,” ütles MTÜ Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus.
IPCC raport
Hiljuti avaldatud ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport hoiatab, et aeg kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellest tingitud drastiliste tagajärgede vältimiseks on otsakorral. Raporti koostajad märgivad, et kasvuhoonegaaside heidet tuleb kõikvõimalike vahenditega vähendada nii, et kliima ei soojeneks 2030. aastaks rohkem kui 1,5 kraadi. Tänaseks on aga keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga tõusnud juba ligi ühe kraadi. Peale selle rõhutab raport ülemaailmse süsinikuemissioonide vähendamise ning metsastamise, säästliku põllumajanduse ja taastuvenergeetika olulisust. Sellest juhinduvalt peaks ka Eesti riik põlevkivitööstuse kui suurima süsinikuheitme põhjustaja mõju vähendamiseks otsustavalt ja kiiresti tegutsema.
REKK2030
Praegustest Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgusetuks, kuidas plaanib Eesti hakkama saada väljakutsetega, mis seisavad riigil ees seoses saastava ning ebaefektiivse põlevkivienergeetika paratamatu hääbumisega lähikümnenditel. Sellega kaasnevad eelkõige küsimused elektri varustuskindlusest, tööturust Ida-Virumaal, majandusriskide maandamisest jms.
Rahvaalgatus
MTÜ Eesti Roheline Liikumine kogus möödunud kevadel koostöös Eestimaa Looduse Fondi, Keskkonnaõiguse Keskuse ning Arengukoostöö Ümarlauaga allkirju rahvaalgatusele “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit”. Ühispöördumises sooviti riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergialt järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle minna. Petitsioon koos 1079 toetusallkirjaga anti Riigikogule üle 30.04.2018, misjärel suunati pöördumine menetlemisele Riigikogu keskkonnakomisjoni. Lähtuvalt Riigikogu kollektiivse pöördumise menetlemise korrast võttis menetlev komisjon vastu otsuse algatada pöördumisest tulenev olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu istungisaalis.
Lisainfo:
Mihkel Annus
juhatuse liige
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
mihkel@roheline.ee
+372 5691 3094
Kärt Vaarmari
juhatuse liige
SA Eestimaa Looduse Fond
kart@elfond.ee
+372 5274 761
You must log in to post a comment.