Rohelised kritiseerivad kliimaleppe ratifitseerimise venimist

Roheliste erakond kritiseeris seda, et Eesti ei ole veel ratifitseerinud Pariisi kliimakokkulepet, millele teisipäeval andis oma ülekaaluka heakskiidu ka Euroopa Parlament.

“Häbiväärne on, et Eesti pole oma põlevkivi-heldimuses ikka veel ratifitseerimiseni jõudnud. See näitab valitseva koalitsiooni suutmatust eristada olulisi asju ebaolulistest ning riigikogu erakondade eelmisesse sajandisse hangunud vaateid, ” ütles erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane pressiteate vahendusel.

“See heakskiitmine ei too küll otseselt Pariisi kliimaleppe jõustumist lähemale, kuid aitab riikidel end ehk kiiremini liigutada ratifitseerimisotsuste tegemisel,” märkis Laane Euroopa Parlamendi otsust kommenteerides.

Teisipäevase seisuga on leppe jõustumiseks selle ratifitseerinud riike küll piisavalt – tervelt 62 nõutud 55 asemel, nende seas ka suursaastajad USA ja Hiina. Siiski on maailma saastest hetkel “esindatud” 51,89% , aga vaja oleks, et ratifitseerimiskirjadega oleks kaetud 55% saastest.

“Isegi India, mida saaste mõttes maailma murelapseks peetakse, ratifitseeris leppe 2. oktoobril,” märkis Laane.

Keskkonnaminister Marko Pomerants on lubanud, et Eesti plaanib kiirendada Pariisi kliimaleppe ratifitseerimist ning ratifitseerimise eelnõu peaks neljapäeval valitsuse istungi päevakorras olema, misjärel saab riigikogu kokkuleppe lugemisele võtta.

“Oleme seadnud eesmärgiks kokkuleppe ratifitseerida novembris algavaks kliimakonverentsiks,“ teatas Pomerants reedel Euroopa Liidu keskkonnanõukogult pressiteate vahendusel.

Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet, hõlmates muuhulgas Hiina, USA, Venemaa. Leppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Eesti Keskkonnaagentuuri koostatud 2100. aasta kliimastsenaariumite kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks tuleb valmis olla suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. Näiteks 21. sajandi lõpuks on jaanuaris-veebruaris lumikate vähenenud vähemalt 10 päeva, ulatudes keskeltläbi 15 päevani, mis sisuliselt tähendab püsiva lumikatte puudumist.