Rohelised ei ole nõus Kaubandus-Tööstuskoja kilekotipoliitikaga

Kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts peab normaalseks, et kilekotid põletatakse pärast kasutamist kaugküttejaamades ära, siis Eestimaa Roheliste juhatuse liikme Joonas Laksi sõnul ei ole selline tegevus kaugeltki mõttekas.

“Paltsi soovitus kilekotte kaugküttevõrkudes kasutada ei ole otstarbekas,” ütles Laks BNS-ile. “Kilekottide kütteväärtus on madal ja kuigi nende pideva juurdetekkimise järgi võib jääda mulje, et tegu on taastuvallikaga, siis tegelikkuses see nii ei ole. Selleks, et energiat kokku hoida, peab sellega säästlikult ringi käima. Iga õhukese kilekoti tootmisele kulutatakse energiat ja ressursse.”

Ka keskkonnaministeerium soovib EL-i direktiividele tuginedes keelata poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise, ja seda juba järgmise aasta juulist. Kaubandus-Tööstuskoda aga keskkonnaministeeriumi ideed ei toeta, arvates, et selle tulemusena võivad kaubandusvõrku jõuda kilesse pakitud köögiviljad.

Laks peab koja hirmu põhjendamatuks, sest uue pakendiseaduse valguses on kilesse pakendatud köögivilja kallim pakkuda kui lahtist köögivilja – see tähendab lisakulusid nii pakendamisel, jäätmete liigiti kaalumisel, kogumisel kui ka taaskasutamisel.

“Seaduse rikkumise puhul ootab juriidilist isikut trahv kuni 32 000 eurot. Mida rohkem pakendit, seda suuremad on kulud,” selgitas Laks. “Loomulikult on ja jääb ühiskonda vähemteadlikke tarbijaid, kes on huvitatud pakiköögiviljade ostmisest, aga tänapäeva infoühiskonnas on inimeste soov meie elukeskkonda säästa ajas kasvav. Eesti Kaupmeeste Liit soovitas oma liikmetel tasuta kilekotid kassade juurest eemaldada hiljemalt 1. novembriks 2016. Mina soovitan eestlastel teha oma maale ja tervisele kingitus ning nende kasutamine sootuks lõpetada.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib koos Kaupmeeste Liiduga hakata muutma levinud kujutelma, nagu oleks plast ohutu ja odav materjal. Samuti on MKM-i hinnangul vaja kauplejatel hakata teavitama tarbijaid võimalustest, kuidas lahtist kaupa alternatiivselt pakendada. Ka Rohelised soovitavad inimestel kasutada korduvkasutatavaid ja kestvaid kandekotte ning -võrke.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal toetab küll eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise keelamist, kuid seisab vastu kilekottidele riikliku miinimumhinna kehtestamisele, mida keskkonnaministeerium soovitab. Michali hinnangul oleks see liigne sekkumine turumajandusse. Selle asemel et hakata kilekottide hinda reguleerima, tuleks Michali sõnul lõpetada nende tasuta jagamine ja hakata inimesi teavitama kilekottide mõjust loodusele, pakkudes alternatiivseid valikuid.

Keskkonnaministeeriumi sõnul ongi plastkandekottidest saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu. Viimasest on saanud globaalne keskkonnaprobleem.