Mõttekoda: Mida teha inflatsiooniga

Postimehe mõttekoda on Postimehe rubriik, kus on lühike küsimus ja lühike vastus ühele põletavale päevakajalisele probleemile, mida küsitakse erinevate erakondade käest. Roheliste vastused olid seekord sellised:

Marti Soosaar:

Kui ütleme, et hinnatõus on Putini näoga, siis osaliselt on see õige. Keha on sellele andnud oma rahatrükiprogrammiga Euroopa Keskpank. Miks aga Baltimaades on hinnatõus olnud 2x kiirem kui euroalal keskmiselt? Inimesed Baltimaades jäävad vaesemaks, kui ülejäänud Euroopa. Muidugi on meie turud väiksemad ja reageerivad palju kiiremini kui Saksamaa või Prantsusmaa, aga ilmselt tasub ka peeglisse vaadata.

Kui vaatame, mida viimase aasta jooksul tehtud on, siis inflatsioon selgelt mingi mure meie valitsusele pole olnud. Kui rääkisime elektrihinna kompenseerimisest tarbijale, siis eelistati mingit suhteliselt kipakat ja töömahukat toetusraha jagamise skeemi sellele, et hinda kõigile odavamaks teha. Ilus jutt sellest, et aitame neid, kes seda vajavad, tähendas, et tööstusele hind tõusis ja see jõuab lõpuks ka tarbijahindadesse. Pensioniraha jagati rahvale kätte. Taas põhjus hinnatõusuks. Aga kogu hinnatõus ei ole ainult valitsuse teha. Vaatame, mis toimub kinnisvaraturul ja palju kommertspangad sinna hagu on alla pannud. Häbi oleks olla järgmisel aastal eestlane, kui peaks lugema kütusemüügifirmade rekordkasumitest  sõjauudiste taustal.

Lihtne näide absurdsest hinnatõusust on küttepuud. Kas meil on lepa- ja kasepuud otsa saanud, et puude hind on 2 korda tõusnud aastaga? Või maksab meie inimene oma rahaga kinni selle, et kuskil Euroopas saab keegi meie puidugraanulitega “taastuvenergiat” toota?

Harri Tilk:

Inflatsioon on raha väärtuse langemine, seda põhjustab kaupade ja teenuste hinnatõus. Inflatsioon on tulemus, mitte põhjus. Mõneprotsendiline inflatsioon toetab majanduse stabiilsust ja arengut.

Hinnatõusu peamised põhjused on:

• rahapakkumise suurenemine (odav raha)
• nõudluse suurenemine
• tootmishinna tõus
• palkade tõus
• maksude tõus

Kui laenuraha intress jääb tugevalt alla inflatsiooni protsendile, siis see ongi odav raha. Samuti võib odavaks rahaks nimetada igasugused tagastamatud toetused erinevatest fondidest suurobjektide (näiteks Rail Baltic) rajamiseks või toorme ostmiseks (näiteks puiduenergia toetused).

Toetused annavad saajale eelise nende ees, kes seda ei saa. Need võimaldavad suurema nõudluse puhul pakkuda kõrgemat hinda (ka kõrgemat palka) ja see mõjutab kaudselt meie kõigi rahakotti.

Riik saaks seda rahajagamist reguleerida. Enne toetuste jagamist tuleb selgeks teha, kes seda tegelikult vajavad. Oluline on vältida riigi kasutuses oleva raha kulutamisega tekkivat järsku nõudluse kasvu. See tekitab tootmishinna ja palkade tõusu.

Olev Tinn:

Inflatsiooni s.t. raha väärtuse langemise põhjuseid on enam kui üks. Iga inflatsiooni põhjustajaga on vaja tegeleda isemoodi.

Esimeseks põhjuseks peaks pidama eurode turule paiskamist Euroopa Keskpanga poolt. Rohket rahatrükki pooldav “Kreeka-Itaalia” on võitnud konservatiivse “Saksa-Põhjamaade” kultuuri. Ainus viis kuidas Eesti saaks midagi muuta oleks eurotsoonist väljumine ja krooni taaskehtestamine. Euro-ookeanis me oleme liiga väike tegija.

Teiseks põhjuseks on toodete ja teenuste hinna kasv. Hinnad kasvavad, sest energiakandjate hinnad kasvavad. Poliitilistel põhjustel ei saa/ei tohi hetkel osta gaasi ja naftatooteid Venemaalt.Selline olukord on tekitanud hinnahüppe. Fundamentaalselt vaadates, ei lahene see probleem enne kui Eestis on rajatud avameretuulepargid, pumphüdroelektrijaamad ja alustatud vesiniku tootmist/kasutamist tööstuslikus ulatuses. Ükski riigiamet ei tohi olla pudelikaelaks ega piduriks, vaid peab pakkuma töötavaid lahendusi nii ettevõtjatele kui ka kogukondadele. Praegunekõrge inflatsioon on otseselt riigi tegemata töö vili. Omaaegse Reformierakonna saamatuse tõttu rajada Paldiskisse Lng terminal maksame praegu topelt.

Hinnad on tõusnud ka nõudluse kasvu tõttu. Samas pakkumine on jäänud samaks või oluliselt vähenenud. Näiteks puidukoguste järsu vähenemise tõttu turul pole vähenenud nõudlus nii metsa- kui ka saematerjali vastu. Turu tingimustes leiab antud kaubagrupp uue hinnatasakaalu, kus osad ostusoovijad langevad turult kas osaliselt või täielikult välja. Sama kehtib ka paljude teiste ehitusmaterjalide suhtes. Eesti riik peab peatama ebaoluliste objektide ehitamise nagu näiteks Rail Balticu rajamine.

Inflatsioonispiraali on võimalik peatada ainult väga läbimõeldud kulutamisega ja pikaajaliste kasumit tootvate plaanide elluviimisega. Vaadates praegust Riigikogu ja Valitsust ning arvestades veel tulevaste valimistega, tundub inflatsiooni ohjeldamine pea võimatu ülesandena.