Miina Sarv: mis teeb Tartu kauniks

Iga linn tervikuna võidaks pargist, mis pakub tegevusvõimalusi loodusturistidele, haljastajatele ja elamuste kogujatele.

Tartu kesklinna parki veel üks ehitis rajada mõjub vastupidi Euroopa Komisjoni keskkonna säästmise programmi eesmärgile, millega on maailma linnu kutsutud üles saavutama keskkonda säästva linna märgis CDP A. Maailma linnade suur probleem on puude suremine pinnasesse kogunenud saaste tõttu. Soomes ja Taanis vahetatakse linnades seetõttu suuri kasvavaid puid koos kasvumullaga välja, istutades asemele elujõulised puud. YLE andmetel on ühe sellise suure puu hind 5000 eurot.

https://tartu.postimees.ee/7255762/miina-sarv-mis-teeb-tartu-kauniks

Puudest on saanud omamoodi filtrid, mis kaitsevad õhusaaste eest. Haljastuses valitakse linnadesse puid, mis on võimelised saastet taluma. Maailmas on ka linnu, kus puud ei tahagi kasvada, ja seal proovitakse siirata rohelisi alasid koos alustaimestikuga.

Kahjuks ei ole kodanikel Tartu kesklinna pargi tuleviku kohta rohkem teavet kui see, et plaan näeb ette asendada suur osa pargist uusehitisega, mis oleks küll puithoone, aga mis peaks mahutama ka maa-alust parklat. Kogu muu info on ebamäärane: milline maa-ala jääks uue maja alla, kuidas manööverdavad ehituse ajal kopad ja kraanad.

Me ei tea ka ikka veel, millisel määral muutuksid praeguse pargi piirjooned. Puudub maa-ala kasutuse esialgnegi plaan puude, põõsaste ja trassidega ning uue hoone piirjoontega. Head linnakeskkonda kavandades oleks vaja teada veel valguse ja varju alasid, piiranguid ehitamisel, teha isomeetrilisi ja perspektiivvaateid. Midagi sellist veel ei ole.

Kesklinna pargis kasvavad harilikud pärnad, mis on õitsemise ajal meelõhnalised ja meelitavad putukaid. Euroopa linnades käib projekt «Päästke mesilased», mõeldakse, millisel viisil oleks putukatel võimalik linnas paremini tegutseda, et ökosüsteem säiliks ja pidurduks liikide häving. Pärnad ei ole meie parkidesse valitud juhuslikult, ka Eesti taluõuedesse armastati istutada pärnasid. Ja väravatesse pihlakaid, millest usuti kaitset pahade vaimude eest.

Tartu ülikool on kujundanud suurepärase botaanikaaia. Tänapäevased avalikud haljas­alad luuakse mitmel pool liikiderohked nagu meie botaanikaed. Näiteks väike Rootsi linn Enköping koos kuulsa linnaaedniku Steffan Mattsoniga on kujundanud terve linna botaanikaaiaga sarnases stiilis. Linnarahvas soovib ajaga kaasas käia.

Haljasalade puhul küsitakse, kes on sihtrühm. Tuleb mõelda, kes hakkavad rajatavat või uuendatavat haljasala kasutama iga päev, kes kord kuus või kes kord aastas. Igapäevased kasutajad oleksid ilmselt lähikonna väikelastega emad ja pensionärid, sest neil on aega ka tööpäevadel, samuti lähedal elavad koeraomanikud. Pisut harvemini käivad pargis küllap piirkonnas töötavad inimesed ja ülejäänud linnarahvas.

Tartu kesklinna rohealad on vajalikud kogunemiseks ka õpilastele ja üliõpilastele. Ja see on ainult väike loetelu rühmadest, kellele park on inimlikult ja eluliselt tähtis.

Keskpargi piiriks võiks saada jõgi, mille äärde annaks luua mugavamad istumisalad ja võibolla võiks seal olla ka välibassein, sellised on ju paljudes linnades olemas. Parki saaks liigendada privaatseteks nurgakesteks, et oleks võimalik ka värskes õhus segamatult tööd teha või õppida.

Tartu on tuntud kui põhjamaine ülikooli­linn. Paljud Põhjamaade linnad on omandanud ülemaailmse loodustsäästva liikumise A-taseme CDP märgise, nende 105 linna hulgas on näiteks Helsingi, Lahti, Kopenhaagen, Lund, Stockholm, Turu, Örebro, Helsingör ja Malmö.

Sooviksin ka Tartule tegevuskava, milles looduse säästmisele, puhtale õhule ja veele panustatakse võrdväärselt nende linnadega, kõik eeldused on meil selleks olemas.

Euroopas tervikuna võib lugeda linnade haljastuse murekohaks vanade parkide rekonstrueerimist. Rootsi põllumajandusülikooli aiandusosakond Alnarpis on linnaparkidesse toonud dekoratiivsed pinnakattetaimed ja põõsad alusmetsarindest. Selline looduslähedane suund on populaarne kogu Euroopas, sest suurendab liikide rohkust parkides, kaasab linnaelanikke linnaaianduse projektidega ning parandab keskkonda tervikuna.

Tartu kesklinna pargi seisukord ei ole kõige parem, aga seda annab parandada. Lihtsate võtetega saab pargile luua teise ilme, näiteks istutada laiguti kuumaasikaid ja metsmaasikaid, luua liigendatud privaatseid istumiskohti, istutada põõsaste alla sinililli, sest ka linnalaps tahab näha esimesi kevadisi õisi.

Sooviksime tänapäevases pargis näha ilusat niidutaimestikku, mida niidetaksegi ainult kord aastas, eri vanuses lastele tegutsemisvõimalust mänguplatsidel, näiteks ronimisseinad suurematele ja madalamad ronilad väiksematele. Möödapääsmatud on jalgrataste hoiualad, et jõuda sammukese lähemale CDP märgise A-tasemele.

Looduslähedus ja puhas õhk on tähtsad ka tartlastele. Linnalapsedki peaksid saama veeta suved õues, mängides indiaanlasi või luuremänge, sest see aitab kasvatada loovust.

Iga linn tervikuna võidaks pargist, mis pakub tegevusvõimalusi loodusturistidele, haljastajatele ja elamuste kogujatele. Tartuga sama suure rahvaarvuga ülikoolilinna Innsbrucki kevadine külastajate hulk on võrdne talvisega, sest selleks on loodud tingimused: turistid jalutavad linna parkides ja botaanikaaias, kesklinn on autovaba ja linnas käib aastas üle kolme miljoni turisti.

Tartu võiks oma ajalugu ja ilusat loodust rohkem väärtustada, muutusi kavandades mõelda, et inimesed puhkavad ka linnalooduses. Pargi asendusena pakutud katuseaiad ja rõduaiad ei anna siiski pargiga võrreldavat efekti, sest kuumade ilmadega kipuvad taimed üle kuumenema, õhk ei liigu ning lastele ja koertega jalutamiseks need ei sobi.

Mõned linnad on sunnitud selliseid alternatiivseid lahendusi otsima ja pakkuma, sest pole linna planeerides piisavalt pööranud tähelepanu rohealade tähtsusele. Inimesed toetavad ju enamasti Tartu uue raamatukogu ja kunstimuuseumi ideed, aga paljud neist ei soovi selleks ohverdada ühtegi killukest pargist, sest selle olemasolu mõjutab otseselt meie tulevaste põlvede tervist.

Soov on, et linnavalitsus kuulaks rohkem linna planeerimisel teadlasi, kes soovitavad suhtuda suure tähelepanuga kõigisse rohealadesse linnades, sest iga aastaga väheneb hapniku osatähtsus atmosfääris ja suureneb süsihappegaasikogus. Taimed on need organismid maakeral, kellel on võime muuta fotosünteesi käigus süsihappegaas hapnikuks. Kutsun üles hoidma seda, mis meid ühendab, sest puhast õhku ei saa osta, seda saab hoida.