Kaspar Kurve: palju õnne sünnipäevaks, kallis kodumaa!

Armsad erakonnakaaslased, armsad kaasmaalased!

Täna on Eesti Vabariigi 103. sünnipäev. Palju õnne, Eesti – need kolm sõna kõlavad täna ühest küljest vägagi iseenesestmõistetavalt, teisest küljest teab iga eestlane, sõltumata vanusest, kui habras ja väärtuslik on vabadus. On suur õnn ja privileeg oma riigi sünnipäeva tähistada ning meil, eestlastel, on palju, mille üle tänulik ning uhke olla.

Meie teekond iseseisva riigini ei ole olnud lihtne, vastupidi, me oleme rahvana pidanud selle nimel väga palju kannatama. Täna saame öelda, et need kannatused on olnud seda väärt. Päevakajalisi poliitikute arvamuslugusid lugedes võib tihti jääda mulje, nagu oleks Eesti kuristiku äärel, aga tegelikkuses, sõbrad, on asjad meie riigis ju üldjoontes hästi, ärgem seda unustagem! Me oleme teinud viimaste aastakümnetega suure arenguhüppe ja võime end, tõsi, küll pisikeste mööndustega, põhjusega pidada edukaks riigiks.

Samas ei tohi me senise edu najale toppama jääda, vaja on seada uusi eesmärke, vaja on lahendada uusi väljakutseid. Me kipume tihti unustama või lausa ignoreerima fakti, et Eesti on palju enamat kui vaid kodu meie inimestele. Eesti on koduks ka meie taimedele ja loomadele, lindudele ja putukatele…imeliselt toimivatele ning mitmekesistele ökosüsteemidele – need on eestimaalased, kelle häält valimistel kuulda ei ole, kuid ilma kelleta poleks siin ka inimesi, ilma nendeta ei tähistaks me täna ka Eesti sünnipäeva. On kriitiline, et me arvestaksime ka selle vaikse, kuid elutähtsa osaga meie riigist, õnneks on veel meil täna mida ja keda kaitsta. Tehkem seda!

Me ei tohi ka unustada, et paljud meie kaasmaalastest on edurongist maha jäänud. Me oleme sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse järgi Euroopa Liidu tipus – ligi neljandik meie inimestest elab suhtelises vaesuses, meie pensionäride vaesusrisk on Euroopa Liidu kõrgeim. Me kulutame EL-i keskmisest ligi kaks korda vähem sotsiaalsele kaitsele, mille tulemuseks on ebapiisavad toetused kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele nagu näiteks erivajadustega inimesed. Edu ei saa mõõta pelgalt läbi majanduskasvu numbrite, vaid see peab peegelduma meie elanike heaolus ning õnnetundes. Sinna jõudmiseks on meil veel pikk tee käia!

Kriisid pole meie riigile võõrad, ometi on tänane Covid-19 pandeemia erakordne – ei saa me ju ka Eesti sünnipäeva tähistada nii, nagu oleme harjunud. Me kõik tahame, et tervishoiukriis juba ükskord läbi saaks, me kõik tahame naasta normaalsesse ellu. Paraku näitavad numbrid, et olukord on tõsine – seda nii nakatunute, haiglaravi vajajate kui ka surmade arvu kontekstis. Tunneli lõpus paistab juba valgus, seda nii vaktsiinide kui ka läheneva soojema perioodi näol, kuid selle valguseni jõudmiseks on meie ühine pingutus viiruse seljatamiseks olulisem kui kunagi varem.

Nii koroonakriisis kui üldisemalt on kriitiline kuulata teadlasi – inimesi, kes on oma ala absoluutsed spetsialistid ning tegelevad iga päev oma valdkonnaga süvitsi. Poliitik ei saagi olla iga ala ekspert, see on mõistetav. Poliitiku ülesanne peab olema tagada, et erinevad otsused võetaks vastu kaasates just eksperte ning nende ettepanekuid. Teadlaste seisukoht on üsna ühene – püsigem kodus ja vältigem kontakte – mõlemit nii palju kui vähegi võimalik. Just selline käitumine on efektiivseim viis viiruse leviku pidurdamiseks.

Ma väga loodan, et 104. Eesti sünnipäeva saame me tähistada üheskoos ning hoopis teistes tingimustes kui täna. Aga pidudest ja koosviibimistest palju olulisem on igapäevane armastus oma kodumaa vastu ning kirg panustamaks tema veelgi paremasse käekäiku. Ma loodan, et meis kõigis on need tunded olemas. Hoidkem meie riiki, hoidkem üksteist ning hoidkem meie loodust! Elagu Eesti! Palju õnne sünnipäevaks, kallis kodumaa!

Kaspar Kurve
Erakond Eestimaa Rohelised esimees