Marko Kaasik: presidendi hinnang globaalse kriisi olemusele kõnetab Eesti ühiskonda
President Kersti Kaljulaid rääkis oma iseseisvuspäevakõnes mahu poolest vähe välispoliitikat, kuid ütles välja mõtte, mida ükski Eesti tipp-poliitik varem ei ole väljendanud ja mida maailmas kuuleb peamiselt rohelistelt.
Tsiteerin: “Demokraatlikku maailmakorda, paraku, kirjeldati liiga palju läbi mugava tarbimiskultuuri. See ei saanudki saada globaalseks hüveks, sest lihtsalt ressursse meieplaneedil, meile praegu kättesaadava tehnoloogiataseme juures, selleks ei jätkuks. Ühine eksitus ja selle ilmsikstulek ongi see, mis muudab arenenud maailma täna ebastabiilseks.“
Tema positiivne sõnum seisneb aga selles, et heaolu, mida kogu maailm saab vaatamata ressursside piiratusele võimaldada kõigile täna ja ka järeltulevatele põlvedele, seisneb inimõiguste austamises, võrdsetes võimalustes ja madalas korruptsioonitasemes.
Tõepoolest, vastu loodusressursside seina jooksnud ja naftasõdu pidav tarbimisühiskond on omadega kraavis. Võimule tulevad poliitikud, kelle sarnaseid veel mõne aasta eest usuti kuuluvat ajaloo mustemat sorti lehekülgedele. Kui avatud aruteludele ja kompromissidele rajatud ühiskonnakord ei anna oodatud heaolu, ehk siis kellegi raske rusikas annab – kasvõi oma riigis ja naabrite arvelt? Aga kui niimoodi mõtlejaid ja tegutsejaid on juba mitu, siis on suur tüli lahti ja seda me nüüd maailmas näemegi.
Tarbimisele keskendunud tavakodanik ei pööragi tähelepanu sellele, et pool maailma rikkusest on koondunud mõnekümne inimese kätte. Või teab seda ja usub siiralt, et see ei saagi teisiti olla, sest need inimesed annavad talle tööd, ehk tänu neile ta saab üldse oma eluga hakkama. Ta käib iga mõne aasta tagant valimas, aga tema eelistustest ei sõltu palju, sest raha võim on selles maailmas juba liiga suur. Ja siis ta võib-olla pöördub rusikaviibutajate poole, kes ka paraku oodatud jõukust ei too ning hoopis kaotavad ära viimased raha võimu tasakaalustavad mehhanismid.
Asjad muutuvad alles siis, kui ta astub tootmise-tarbimise karussellilt maha, väärtustab pigem olemist ja elamist, kui omamist ja töötamist, panustab kogukonda ja ühiskonna sidususse, moodustab majandusühistuid ja sotsiaalseid survegruppe ning hakkab üha enam tajuma, et tema ja kaaskodanike ühised pingutused kannavad vilja. Jää ongi juba liikuma hakanud – niisugused asjad nagu Brexit ja Donald Trumpi valimine USA presidendiks on tekitanud pingeid, kuid pannud ka inimesed oma arvamusi otsustavalt väljendama ja ühendusi looma.
Maailma üldise olukorra taustal ei ole Eesti ühiskonnas siiski veel dilemmat majandusliku ja hingelis-vaimse heaolu taotluse vahel. Kõigepealt tuleb lõpetada pseudomajanduslikel kaalutlustel rajanevad, inertsist toimivad ja ühiskonnale tervikuna kahjulikud tegevused nagu põlevkivienergeetika ja metsade üleraie. Praeguselt arengutasemelt ei saa me enam edasi minna tooraineressurssi müües ja välisinvesteeringuid riiki meelitades. Meie eesrindlik, kuid seni suhteliselt eraldiseisev IT-sektor saab aidata Eestil muutuda tipptehnoloogiamaaks, mille juurde kuulub tänapäeval ka jõudsasti laienev mahetoidutootmine.
You must log in to post a comment.