COP 27 järelkaja: Tööstusriigid tuleb võtta vastutusele kliimamuutustega mitte tegelemise eest

Abidur Rahman Abid on Bangladeshist pärit üliõpilane, kelle uurimisalad on keskkond, põllumajandus ja metsandus. Kliimakatastroofide tõttu ümber kolinud, organiseerib ta Bangladeshi noori, kes võitlevad koos temaga kliimamuutuste vastu.

Abidur Rahman Abid räägib kaotusest ja kahjust (loss and damage) COP27-l : 

Sõnum maailmale – me vajame, et maksaksite meie kaotuste ja kahju eest kohe.

Olen olnud tunnistajaks kliimamuutustest tulenevatele kaotustele ja kahjudele oma riigis alates 2007. aastast. Tsüklon “Aila” tappis 190 inimest, hävitas 2 miljonit maja ja 3 miljonit aakrit põllumaad ning põhjustas üle 270 miljoni dollari väärtuses majanduslikku hävingut. Samal aastal tappis tsüklon Sidr kuni 4000 inimest ja põhjustas hinnanguliselt 2,3 miljardit majanduslikku kahju. See tsüklon sundis ka minu perekonda põgenema. Seejärel tuli 2019. aastal tsüklon “bulbul”, 2019. aastal tsüklon “fani”, 2020. aastal “amfaan”, 2021. aastal “yass”. Kõik need tsüklonid on võtnud inimelusid, inimesed on pidanud kolima ja on kaotanud põllusaagi ja loomad.

Pärast iga tsüklonit on riik vee all. Üleujutustele järgneb kannatanud inimeste toidu- ja joogivee puudus, terviseprobleemid, rahalised ja füüsilised probleemid. Bangladeshis kannatab ka meretaseme tõusu, põudade ja vee sooldumise tõttu

Kliimamuutuste intensiivsus suureneb Bangladeshis iga päevaga ning kaotused ja kahjud suurenevad. See on maailma rahvaarvult 8. riik, mille suur osa territooriumist on allapoole kümmet meetrit merepinnast. 2021. aasta kliimariski indeksi järgi oli Bangladesh aastatel 2000–2020 äärmuslike ilmastikunähtuste tekitatud kahjude ja kahjude poolest 7. kohal.

2019. aastal pidid looduskatastroofide tõttu ümber kolima 4,1 miljonit bangladeshi elanikku. 2050. aastal võib üks seitsmest inimesest olla kliimakatastroofide tõttu sunnitud kolima. 11% rannikualadest kaob vee alla. Selle aasta tugevad vihmad on olnud viimase 122 aasta suurimad mussoonvihmad. Osa Bangladeshist oli kaks kuud vee all.

Kliimamuutusi peamiselt põhjustavad riigid peavad meile meie kaotused ja kahjud hüvitama.

Viimase kahekümne aasta jooksul on 185 äärmusliku ilmastikunähtuse hinnanguline kahju Bangladeshile maksma läinud 3,72 miljardit dollarit.

Me ei ole kliimamuutuste põhjustajad, kuid oleme üks enim mõjutatud rahvaid ja piirkondi ja kanname kaotuste ja kahjude kulusid. IIED, UNDP ja Suurbritannia Kingstoni ülikooli uuringud näitasid, et Bangladeshi maaelanikud kulutavad katastroofi ärahoidmiseks umbes 2 miljonit aastas. See on 12 korda rohkem kui Bangladesh saab rahvusvahelistelt annetajatelt. Riigid, kes aitavad kaasa kliimamuutustele, peavad vastutama, nad peavad hüvitama meie kaotused ja kahju.

Kliimapõgenikuna tahan ma õiglust ja kaotuste ning kahjude õiget lahendamist. Arenenud riigid võtsid kohustuse anda COP15 raames arengumaadele igal aastal 100 miljardit USA dollarit, kuid mitte ühelgi aastal pole summa selleni jõudnud. Lähim registreeritud panus selle eesmärgi saavutamisse oli 2021. aastal, kui avalikud ja eraallikad kogusid 80 miljardit dollarit. Nõuame ka võlgade sissenõudmise peatamist lõunapoolkeralt. Peate investeerima oma raha kõige haavatavamate kogukondade kohanemisprojektidesse ja peate tegema seda kohe.

COP26-l andsite lubadusi, kuid te ei pidanud neid. Nüüd osalete COP27 konverentsil, samal ajal kui mu kodumaa inimesed surevad. Bangladesh ei andesta teile, kui kaotusi ja kahjusid ei seata COP27 prioriteediks ega rakendata.

Tutvu globaalse lõuna lugudega.