Ott Kiens: Roheliste ahjuajamise alternatiive energeetikas

Viimased nädalad tõid EKRE liikme Heino Harju poolt kriitikat nii „roheliste“, CO2 kvootide kui ka elektrienergia defitsiidi suunal. Osa kriitikast oli emotsionaalne vaenukõne, osa argumenteeritud diskussioon. Harju soovitatud roheliste ahjuajamise idee energiaprobleemi ei lahenda, lahendused on mujal.

EKRE esindaja ei teinud keskkonnakomisjonile au

Esiteks näitas härra Harju oma vaenulike kommentaaridega, et tal puudub teistega suhtlemisel kohati igasugune viisakus ning elatud aastad ei tähenda automaatselt elutarkust. Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna liikmed mõistavad selgelt hukka igasugused üleskutsed füüsilisele vägivallale, olgu need suunatud roheliste või ükskõik kelle teise vastu. Emotsionaalsele purskele veebikommentaariumis peab järgnema avalik vabandus, mitte kohmakas õigustus oma mõttekäigule. Omalt poolt palusime õiguskaitseorganitel mõelda, kas ja kuidas nad soovivad menetleda EKRE esindaja üleskutset vägivallale. Täna kinnitas ka EKRE Tartu ringkond, et Heino Harju ei sobi Tartu linnavolikogu komisjoni liikme kohale.

Kliimateadlaste konsensus trumpab ropp-röökuri pettekujutelmad

Paslik on meelde tuletada, et elame inimese enda poolt tekitatud globaalse kliimasoojenemise ajajärgul: nii arvab teaduslikele argumentidele tuginedes üle 99% kliimateadlastest, muud hüpoteesid ei ole siiani teaduslikku kinnitust leidnud. Kasvuhoonegaaside emissioonikvootide süsteem ei ole midagi, mille nõuded anonüümne Brüssel kellelegi peale oleks surunud. Nende nõuete taga on nii liikmesriikide (sh Eesti) kui Euroopa  Parlamendi kõik suuremate poliitiliste jõudude konsensus. EL süsinikukvootide turg aitab globaalset kliimasoojenemist pidurdada ja sellest on oma sarnast süsteemi disainides eeskuju võtnud paljud maailma riigid, sh suurim saastaja Hiina. Fossiilsed kütused saavad ühel päeval otsa ja roheenergia on pikas plaanis paratamatus. Süsinikukvootide vähendamine, kliimaneutraalsus ja põlevkivist väljumine on hädavajalikud signaalid, mille tulemusena julgeb erasektor hakata rohelise energia innovatsiooni panustama. 

Eestimaa Rohelised on põlevkivi ahjuajamise energiapoliitikaga seotud keskkonnakahjudest ning taastuvenergia vajalikkusest rääkinud alates erakonna loomisest 15 aastat tagasi. Taastuvenergiale ülemineku asemel on raisatud aega varsti kasutult seisvate põlevkivil töötavate elektrijaamade ehitamisele. Võimalik, et elektrihind ei oleks nii kõrge, kui me oleksime viimase 10-15a jooksul keskendunud enam roheenergia projektidele. Paraku tundub, et riigi tasandil ei ole tulevikutrendidest siiani aru saadud: kuidas muidu seletada hiljutist investeeringut põlevikivi õlitehase rajamiseks.

Ümber orienteerumine on tegelikult odav

Taastuvenergiale ümberorienteerumine Eestis maksab hinnanguliselt 17,3 miljardit eurot ning on tehniliselt täiesti teostatav. Selle raha eest saaksime leida võimalused päikese- ja tuuleenergia osakaalu suurendamiseks elektritootmiseks, anda hoogu juurde hoonete keskkonnasõbralikumaks muutmisele, arendada rohevesinikul põhinevaid tehnoloogiaid jm. Hüdropumpjaamad oleksid üks meede tipukoormuse katmiseks ning  loomulikult on võimalik luua juurde ühendusi naabermaadega varustuskindluse tõstmiseks. Huvilistel soovitan lugeda näiteks Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt koostatud dokumenti „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“.

Tuleviku energeetikavisioonidest rääkides ei saa mõistagi üle ega ümber ka energia kokkuhoiust. Senisest märksa rohkem tuleb tähelepanu pöörata tarbimise vähendamisele ebavajaliku energiakasutuse lõpetamise kaudu, seda nii tööstuses kui tavatarbija tasandil.

Külmad talved on erandid

Omaette küsimus on see, et kui palju külmasid talvesid meid üldse ees ootab? Alla -25°C pakasepäevade arv aastas on Tartus vähenenud perioodil 1960-2017 märkimisväärselt:  1960ndate ja 80ndate kõige pakaselisematel aastatel oli 14–15 pakasepäeva talve jooksul, viimati 2011. aastal kaheksa pakasepäeva, 2015. aastal kaks ja 2017. aastal mitte ühtegi. See talv on taas pakaselisem, ent üldise trendi jätkudes ootavad meid pigem soojemad talved. See peaks osaliselt, ent loomulikult mitte täielikult, leevendama talvise tipukoormuse probleemi.

Meil Eesti jaoks olemas täiesti teostatavad taastuvenergia lahendused. Tuleb lihtsalt käised üles käärida, näidata üles omajagu nutikust ja poliitilist tahet ning asjaga pihta hakata! Venitamist oleme juba proovinud ja see ei toimi. Seejuures on elementaarne, et jääme viisakaks ja konstruktiivseks. Vaenukõne ja inimeste ahjuajamise ettepanekud las jääda teistsugustesse aegadesse, see ainult segab lahenduste leidmist.