Ott Kiens: Kes päästaks Tartu kliimakava?

Ümberlükkamatud tõendid inimtekkelistest kliimamuutustest on pannud ka Tartu linnavalitsuse mõtlema ja on valminud Tartu energia- ja kliimakava. Selle kava täitmine peaks oluliselt vähendama Tartu linna süsinikuheidet. Kava üheks oluliseks punktiks on transpordiga seonduv, mis on loogiline- ka globaalselt on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine energiatootmisest vähenemas, kuid transpordisektoris kasvamas. Tartu kliimakavas tuuakse välja, et võrreldes praegusega peavad muutuma liikumisviiside osakaalud linnatranspordis: lähema 10 aasta jooksul peab jalgrattaliiklus kasvama 9% ja autotransport samas kahanema 11%. Kuidas seda olulist muutust saavutada?

Kliimakavast selgub, et Tartu linna elanikest pea pooled eelistaks liiklusvahendina jalgratast. Peamise takistusena nähakse ilmastikku, liiklusohte, sobivate kergliiklusteede puudumist ning jalgratta hoiuvõimaluste puudumist. Kõigi takistuste osas saab kindlasti miskit ette võtta, ka ilmastiku osas võib uurida, kuidas meist lumisemas Soomes suudetakse talvel rattateed lumest puhtaks lükata.

Sadamaraudtee koridori vaidlus

Momendil on linna vana sadamaraudtee koridorist (kulgeb Võru tn Maxima tagant kuni Siili/Sõbra tn ristmikuni) kujunenud oluline vaidlusobjekt seoses uue üldplaneeringu aruteluga. Raudtee on üles võetud ning küsimus on, et kas asemele peaks tulema ainult kergliiklustee või autotee, koos kergliiklusteega selle kõrval?

30.09.2020 peeti V Spa konverentsisaalis üldplaneeringu üle avalik arutelu. Sadamaraudtee kohta märgiti, et linnakodanikelt ja organisatsioonidelt laekus hulk ettepanekuid, milles sooviti selle koridori muutmist ainult kergliiklusteeks. Me teame, et lastel oleks seal turvaline liigelda (sadamaraudtee vahetus läheduses paikneb 2 lasteaeda ja 1 põhikool), säiluks oluline rohekoridor ning liikumine parandaks elanike vaimset ja füüsilist tervist. Kergliikluse kasutamine suureneks, sest potentsiaalselt likvideeritaks kaks olulist takistust: väheneks liiklusoht ning tekiks juurde kergliiklusteed. Selline lahendus oleks loogiline, sest linnaplaneerijad on ammu aru saanud – mida rohkem mugavat taristut autodele rajada, seda rohkem autosid kasutatakse. Ja vastupidi – mida mugavam rattaga sõita, seda rohkem on rattureid.

„Meie pole seadnud eesmärki autoliiklust vähendada.“

Linna teedevõrgu eest vastutav kõrge linnaametnik

Samal koosolekul öeldi selgelt välja ka linnavalitsuse seisukoht, mille järgi nähakse sadamaraudtee koridoris kindlasti liikumas ka autosid, hoolimata laekunud ettepanekutest ja uuest kliimakavast. Sinna juurde ütles linna teedevõrgu eest vastutav kõrge linnaametnik: „Meie pole seadnud eesmärki autoliiklust vähendada.“ Arvestades seda, et kliimakavas on just risti vastupidi kirjas, siis tegi see nõutuks: kui tulevikueesmärgid ja neid teostama määratud ametnikud on kardinaalselt erinevatel seisukohtadel, siis kes päästaks Tartu kliimakava?

Kaasava eelarve hääletuse ettepanek „Elustame sadamaraudtee “ nägi ette jätta sadamaraudtee ainult kergliiklejatele kasutamiseks. See oli püüd ulatada abikäsi Tartu linna juhtkonnale, kes on ebaselgetel põhjustel omaenda kliimakava eesmärgid kahe silma vahele jätnud.

Kes soovib Rohelistega kliimakava teemadel pikemalt arutada võib tulla esmaspäeval, 19. oktoobril Tartu Loodusmajja kell 17:00.

Ott Kiens, Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna juht, ott.kiens@rohelised-ee.vserver.zonevs.eu

https://tartu.postimees.ee/7083563/ott-kiens-kes-paastaks-tartu-kliimakava