Ott Kiens: Ihaste elurikkus väärib säilitamist

Kuus aastat tagasi sõitsin Hollandis rongiga 200km, et ühele meditsiiniseminarile jõuda. Rongi teiselt korruselt avanes hea vaade Kesk- Euroopa riigile, mida nähakse pigem progressiivsena ja tuuakse eeskujuks. Rongi aknast vaadates vaheldus linn kanaliga, kanal karjamaaga, vahepeal kasvuhooned ja veel linnasid ning kanaleid. Metsa ei olnud kusagil. Möödus 100km, siis 150km. Vahetult enne sihtpunkti jõudmist tuli paari kilomeetri jagu 20-30 a vanust noorendikku. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on aastasadade eest vaid hetkekasule mõeldes liialt palju metsi raiutud ning täna tegeletakse üüratult kuluka loodusmaastike taastamisega. Ei tahaks, et Eesti sama reha otsa astub. Jah, kellelgi pole mastaapset plaani Eesti tühjaks raiuda, aga väärtuslikumad tükid on teada ja neid tuleb kaitsta. Ihaste on heaks näiteks.

Metsatukk väärib säilitamist tervikuna

Meil on Ihastes mitu vahvat metsatukka, millest ühte (aadressidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a plaanitakse täis ehitada. Miks on see Ihaste metsatukk säilitamist väärt? Metsa on läbi vaadanud Tartu Ülikooli teadlased ja sealt on leitud kogu Eesti jaoks haruldasi liike. Metsas asub I kaitsekategooria taimeliigi Mägipiimputke populatsioon. Lisaks on metsast leitud Eesti punase nimestiku putukaliike, milledest kaevurherilase Dinetus pictus populatsioon on teadaolevalt kogu Eestis ainus. Ka teisi leitud kaevur- ja liivaherilase liike on kogu Eesti peale teada vaid üksikud leiud.

Ülemaailmselt ähvardab hetkel väljasuremine ca 25% kogu maailma taime- ja loomaliikidest (sh putukad). Lisaks langeb metsikus looduses elavate liikide biomassi hulk iga aastaga, näiteks metsikute imetajate biomassi hulk on langenud arvutuslikult 82%, võrreldes eelajaloolise ajaga. Selle kõige põhjusena nähakse eelkõige inimtegevusest tingitud elupaikade kadu.

Elurikkuse vajalikkuse võtab hästi kokku bioloogi E.O. Wilsoni tsitaat: „Elurikkus kui tervik moodustab kilbi, kaitstes nii iga liiki, kes koos selle moodustavad, sealhulgas meid endid.“ Väga lühidalt öelduna tagab elurikkus meile toidu, tervise, puhta õhu ja vee, viljaka pinnase, toormaterjalid. Lisaks tagab elurikkus ökosüsteemidele endile parema vastupanuvõime ja lõpetuseks ärgem unustagem ka lihtsalt looduses viibimise positiivseid mõjusid, näiteks loomingulisuse ja mälu paranemine.

Ehitada võib, aga palun mitte Ihaste metsa

Ma olen kaugel sellest, et öelda, et me ei peaks linnas üldse ehitama. Lõppude lõpuks on Tartu piirkond ajalooliselt välja kujunenud linnaks ja ehitamine linna jaoks väga oluline tegevus. Kas ei oleks mõistlik ehitada kusagil mujal Tartu linnas, kui seal, kus on Eestis ainulaadsed elurikkad piirkonnad? Üldplaneeringu eelnõus on kirjas: „Arvestades rahvastiku- ja elamuprognoosi on üldplaneeringus linnas tervikuna elamumaid piisavalt ja isegi suure varuga.“ Seega maapuudus ei peaks probleemiks olema.

Kesk- Euroopa maad hakkavad teadlaste abiga ise ka aru saama, et nende elurikkust ja ökosüsteeme kahjustav toimetamine ei saa jätkuda ja vaja on seda muuta. Heaks näiteks on Saksamaa ja nende tegevusplaan putukate kaitseks. Tartlastel on võimalus olla nutikad ja õppida teiste maade vigadest. Me teame, et Ihaste metsas asub elurikas piirkond. Kas poleks siis mõistlik seda elurikkust hoida?