Johanna-Maria Tõugu: Meie mõju rohelistena on suurem kui toetusreiting

Roheliste Tartu piirkonna üldkogu valis kevadel erakonna esinumbriks kopsuarst Ott Kiensi, kes astus siiski mais isiklikel põhjustel tagasi. Uueks juhiks ja linnapeakandidaadiks sai roheliste aseesimehe kohal olnud Johanna-Maria Tõugu (22). Viimati osalesid rohelised Tartu volikogu valimistel oma nimekirjaga 2009. aastal, nüüd panevad nad taas nimekirja kokku. Intervjuu meie Johannaga tegi Tartu Postimehele Armas Riives.

Johanna-Maria Tõugu, rohelistest pole Tartus eriti midagi kuulda olnud. Millega üldse erakond praegu Tartus tegeleb?

Kaitseme Ihaste metsa ja seal elavaid liike, keda pole mujal Eestis leitud. Arvatavasti ei tule üllatusena meie seisukoht Süku ja keskpargi kohta, seal survestame linnavalitsust rahva arvamust rohkem kuulama ja rohealade säilitamist kliimakriisis tõsiselt võtma.

Millal hakkasid jutud, et teie võiksite olla roheliste esinumber ja kes teid selleks esitas?

Jutud hakkasid mai lõpus. Minu kandidatuuri esitasid piirkonna liikmed. Esinumbriks kandideeris ka Arvo Lehemets, kuid ta ei osutunud valituks ja on nüüdseks erakonnast lahkunud.

Otsustasin kandideerida, sest rohelisi on Tartus vaja ja noorte häält tuleb tudengilinnas hädasti rohkem kuulata. Kandideerida oleksin tahtnud juba möödunud riigikogu valimistel, aga ma ei olnud veel 21-aastane, et kandideerida. Toona aitasin teisi kandidaate.

Kes on üldse eelseisvatel kohalikel valimistel roheliste kandidaadid?

Rohelised on sel aastal esimest korda pärast 12 aastat valimistele minemas oma nimekirjaga. Võrreldes viimaste Tartu nimekirjadega avaldab see mulle muljet just tänu noortele kandidaatidele, keda on valimistel tavaliselt vähe näha. Tooksin välja Laila Kaasiku, Ott Kiensi ja miks mitte ka iseenda, kõige noorema linnapeakandidaadi.

Lisaks kandideerivad atmosfäärifüüsik Marko Kaasik ja Peep Mardiste, kellel on muljet avaldav kogemustepagas nii keskkonna- kui ka poliitikasfääris.

Uuringufirma Norstat erakondade reitingu järgi – 1,3 protsenti – rohelised volikogu kohti ei saa. Ei ole ka kunagi varem saanud. Kas see energia ja vaev valimiste nimel on seda väärt?

Mis on olnud minevikus, ei määra tulevikku. Euroopaga võrreldes jõuab roheline mõtteviis Eestisse palju hiljem ehk roheliste poliitika on lihtsalt tulevikus. Rohelised on enne osalenud valimisliitude koosseisus ja nii ka volikogusse jõudnud, jäädes opositsiooni. Meie rõõmuks on mõni ettepanek ka hoolimata opositsioonis olemisest läbi läinud ehk meie mõju rohelistena on suurem kui reiting.

Näiteks oleme osalenud linna koristustalgutel ja lisaks n-ö klassikalistele rohelistele teemadele kaitsnud maalimise bussijaama, lasteaedu, koole ja kergliiklust ning võidelnud eelarve läbipaistvuse ja opositsiooni õiguste eest.

Valimisliitude koosseisus valimistel ja volikogu töös osalemine erakonna reitingut olulisel määral suurendada kindlasti ei aita. Just see on esimene põhjus oma nimekirjaga minekuks. Viimati osalesid rohelised Tartu kohalikel valimistel oma nimekirjaga 2009. aastal.

Kust teie hääled tulema hakkavad ja kelle arvelt neid loodate suurendada?

Rohelisel mõtteviisil on palju rohkem toetajaid kui mõni protsent. Roheliselt mõtlevaid inimesi on nii konservatiivide kui liberaalide ja nii vasak- kui parempoolsete hulgas, seega ei saa täpselt näpuga näidata erakonnale, kellelt me hääli võtame.

Kõnetame noori ja nende probleeme kõige paremini, seega ootame just noorte ja esmavalijate seast kõige suuremat toetust. Tulevik kuulub ometigi noortele ja rohelised suudavad oma tegevusega tagada tulevikule lootust. Üha enam on valijale olulised keskkond, sotsiaalse õigluse küsimused ja jätkusuutlik majandamine, mis on roheliste poliitika keskmes.

Need riigid, kellele me majanduslikus ja ühiskondlikus mõttes alt üles vaatame, on mõistnud rohelise poliitika tähtsust ning seal on rohelised valitsuses ja parlamendis, rääkimata ammugi kohalikest omavalitsustest. Me oleme kahtlemata sinnapoole teel. Küsimus on ajas ja ühiskonna küpsuses.

Vastandate end tugevalt Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale. Ütlete, et sotsid on kaotanud enda väärtused. Kas püüate sotside hääli valimistel endale püüda?

Roheliste probleem sotsidega Tartus on keskpark ja Süku. Kui on MeToo (seksuaalse vägivalla vastane liikumine – toim) teema, on sotsid nõrgemate poolel, aga kui asi puudutab taristut ja betooni valamist, siis ollakse ikkagi ärimeeste poolel. Miks on nii, et Tallinnas on sotsid üht nägu ja Tartus teist ning miks sai Tartu sotside esinumbriks suurepärane tuumalobist Lemmit Kaplinski.

Olen Kaplinskiga vaielnud ka Ihaste metsa üle, mis on fenomenaalne paik, sest seal on kaitsealused liigid, mida kuskil mujal pole. Tema on selle poolt, et metsa võiks anda arenduse alla, mis tähendab metsa hävitamist.

Keskkonnaameti hinnangul on Ihaste mets mitmele kaitsealusele liigile sobilik, kuid nende asurkonnad on seal nii väikesed, et ala ei ole olulise kaitseväärtusega.

Kui on tegu Tartu kopsudega, on metsa väärtus suurem looduslikus olekus kui arenduse alla panduna. Samuti on see teema veel kohtus ja otsust pole langetatud.

Oletame, et saate linnapeaks ja ajaaken on kümme aastat. Mida siis teete?

Number üks – kergliiklusteed korda. Reformierakonnal on väga kaua olnud võimalust sellega tegeleda, aga selle asemel, et rattureid ja kergliiklejaid toetada, pannakse Kvartali ette jalgrattaid keelav silt.

Teiseks tuleb keskparki ja rohealasid nutikalt planeerida nii, et kohad oleks väärtuslikud ja kasutatavad. Praegu soovib linnavõim maalida keskpargist pilti, nagu oleks see väärtusetu.

Näiteks ei ole ka keskpargis palju kohti, kus saaks istuda. Ka murule ei saa istuda, sest heina on kohati liiga palju. See kureeritud elurikkus on ühest küljest väga tore, las hein kasvab, aga kas see hein kompenseerib pargi täis ehitamise? Reformierakond ütleb, et see ei ole terve park, aga sellest jääb alles võibolla platsikene, mida pargiks kindlasti ei saa nimetada.

Kahtlemata olete üks noorimaid kandidaate eelolevatel valimistel. Kas see tuleb teile pigem kasuks või kahjuks?

See on fenomenaalne pluss, olen selle üle tohutult rõõmus. Kuuleme praegu liiga palju vanema generatsiooni arvamust, mis on normaalne, sest ühiskond on vananev. Soovin, et noored läheksid valima, et nad tunneks poliitika vastu tõmmet ja et neil oleks, keda valida. Arvan, et noored poliitikud kõnetavad noori.

Olete veel tudeng?

Õpin Tartu ülikoolis bakalaureuseastmes semiootikat, kõrvalerialad on riigiteaduste ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni ained. Ja olen sündinud 3. septembril ehk valimistele lähen vastu 23-aastasena.

Kui aga sina, hea lugeja, soovid Johannat ja Tartu Roheliste kampaaniat toetada, siis pane ennast meie erakonna kandidaadiks kirja siin:

https://vana.rohelised.ee/roheliste_kandidaadiks