Rasmus Lahtvee: Abipolitseiniku seaduse muudatustest eriolukorras
Artikkel ilmus esmalt 10. aprillil Eesti Päevalehe veebiväljaandes: https://epl.delfi.ee/arvamus/rasmus-lahtvee-arge-kartke-abipolitsenike-suuremaid-oigusi-nad-oskavad-neid-kasutada?id=89521835
Seoses Eestis kehtiva eriolukorraga on täna Riigikogu laual seadusemuudatuste pakett, milles ettepanekud ka abipolitseinike valdkonna paremaks korraldamiseks. Juba on kõlanud ka murelikke hääli justkui antaks abipolitseinikele nüüd liiga suured õigused või lubataks liiga väheste teadmiste ja oskustega vabatahtlikud tänavale. Kinnitan teile, et nii see kindlasti ei ole!
Kõik meie elu ja tervise säilimise heaks vabatahtlikult panustavad abipolitseinikud on täna ja ka edaspidi kindlasti kontrollitud taustaga, põhjalikult koolitatud ja pädevad oma ülesandeid politseilise juhtimise ning järelevalve all täitma enne, kui nad tänavale lubatakse. Selleks, et vabatahtlike kaasamine oleks ka kriisiajal efektiivne, paindlik ja meie tegelikele vajadustele vastav, ongi täna Riigikogus käsitletavad muudatused vajalikud. Muudatused ise on oma olemuselt pigem tehnilist, kui sisulist laadi.
Peamiselt kõneainet pakkuvad abipolitseinike kaasamist puudutavad muudatused on seotud tervisenõuete vastavuse kontrolli, andmebaasidesse ligipääsu, viibimiskeelu ja sõiduki sundpeatamisega.
Abipolitseiniku tervisenõuetele vastavusega seotud muudatusettepanekuga ei lahjendata mitte kuidagi nõudeid abipolitseiniku kandidaadi tervislikule seisundile vaid muudetakse kontrolli paindlikumaks. Täna on olukord, kus perearstide töö on tugevalt raskendatud, mistõttu võib oluliselt takerduda tervisekontrolli läbi viimine ja tõendi väljastamine. Samas on Politsei- ja Piirivalveametil olemas kokkulepped töötervishoiu kontrolli teostavate pädevate meditsiiniasutustega, kus saaks vastava tervisenõuetele vastavuse sama kvaliteetselt ära hinnata. Seeläbi saaks ka kriisiolukorra raskendatud tingimustes tagada vajadusel abipolitseinikuks kandideerija nõuetekohase tervisekontrolli, mille puudumine saaks muidu oluliseks takistuseks uute vabatahtlike värbamisel.
Andmebaaside kasutamise õiguse laiendamine annab juba andmebaase kasutavale ja vastavalt koolitatud abipolitseinikule võimaluse efektiivsemaks isikutuvastuseks. Näiteks vestleb abipolitseinik inimesega, kelle isik oleks tulenevalt ohust avalikule korrale kohe tuvastada vaja. Tänase seaduse järgi võiks abipolitseinik tuvastada isiku andmebaasist isikut tõendava dokumendi (ID-kaart, pass, meremehe tunnistus jms) alusel. Seega juhul, kui inimesel ei ole kohustuslikku dokumenti kaasas, tuleks abipolitseinikul täna kutsuda ja oodata politseiametnikku, kes saab isiku tuvastada ka andmebaasides sisalduva info põhjal ning veenduda, et tuvastatava inimese jutt iseenda kohta on tõene. Sellise tegevuse tagajärjel on oluliselt rohkem politseiressurssi kinni suhteliselt väikesemahulise tegevuse all ja võibolla ei jõua seetõttu abi piisavalt kiiresti olulisemate väljakutsete lahendamisele. Laiendades pisut juba niigi seaduslikult andmebaase kasutavate abipolitseinike õigusi, tagame nii abi kiirema jõudmise vajajateni kui ka riigi vahendite efektiivsema kasutamise.
Viibimiskeelu kehtestamine on abipolitseinike poolt kohaldatav juba täna, kui abipolitseinik saab selleks politseiametniku korralduse. Muudatus laiendaks viibimiskeelu kohaldamise õiguse ka iseseisvalt tegutsevale abipolitseinikule, kes on ka tegelikult juba suurema kogemusega ja põhjalikumalt koolitatud ning valmis sellist vastutust kandma. Samas laieneks viibimiskeelu kohaldamise õigus piiratult ja iseseisvalt tegutsev abipolitseinik võiks seda kehtestada ainult mingi koha suhtes. Näiteks saaks tänases kriisiolukorras iseseisvalt tegutsev abipolitseinik muudatuse järel anda korralduse ebaseaduslikult mänguväljakule kogunenud inimestel ära minna, et tagada kogunenud inimeste ohutus näiteks võimaliku viirusnakkuse korral.
Abipolitseiniku esmase koolituse järgse 100 tunni „praktikanõude“ eriolukorras kaotamise võimaluse sisse toomine annab paindlikuma võimaluse kiirendada abipolitseinike teisele astmele suunamist. Valmisolekut teise astme koolitust läbida, hinnatakse iga abipolitseiniku puhul individuaalselt ka praegu ja nii saab see olema eriolukorraski, kuid edaspidi annaks seadusemuudatus võimaluse kiiremini teise astme õppele suunata näiteks abipolitseinikke kellel on juba varasem turvatöö või politseitöö kogemus.
Sõiduki sundpeatamise õiguse andmine abipolitseinikule annaks võimaluse selleks eraldi koolitatud abipolitseinikul sekkuda reaalselt ohtliku sõiduki peatamiseks. Iga konkreetne sekkumine oleks eraldi kaalutletud ja ainult politseiametniku konkreetse korralduse alusel, mida saab anda ka raadioside teel. Nii politseiametnikke kui ka abipolitseinikke õpetatakse igat erivahendit käsitlema eraldi koolitusel lisaks põhikoolitustele. Värskelt abipolitseinike ridadesse astunud veel kogemusteta ja põhjalikult koolitamata vabatahtliku puhul on sellise meetme kohaldamine välistatud veel ka sellega, et iga juhtumi puhul peab politseiametnik andma eraldi korralduse abipolitseiniku poolt sõiduki sundpeatamiseks. See tagab taas abipolitseinike ressursi paindlikuma kasutamise, mis on eriti oluline eriolukorras, aga ka tavaolukorras ootamatult tekkivate kriiside puhul.
Kokkuvõttes on abipolitseinike väljaõppe kvaliteet ja maht ning abipolitseinike panus vabatahtlikuna meie kõigi turvalisuse tagamisel näidanud, et senine väljaõppe korraldus on tasemel ja mahud üldjoontes õiged. Seetõttu on tänases kriisiolukorras eelkõige oluline leida võimalusi seniste protsesside kiirendamiseks samas kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Riigikogu menetlusse jõudnud muudatusettepanekud abipolitseinike kaasamisel on sisuliselt juba olemasolevate õiguste laiendused, mistõttu piisab seadusemuudatuste rakendumisel juba tegutsevate abipolitseinike puhul täiendkoolitusest ja uute tulevaste abipolitseinike puhul esmase koolituse täiendamisest.
Abipolitseinikud täiendavad ennast ka ise igal võimalusel ning Politsei- ja Piirvalveameti kaasamispraktikas on piisavalt meetmeid tagamaks, et iga abipolitseinik, kes vabatahtlikult välja läheb, on koolitatud ja pädev politsei antud ülesandeid täitma .
Vabast tahtest, kohusetundest!
Rasmus Lahtvee
Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse liige
Eestimaa Rohelised volikogu liige
Loe artiklit ka Päevalehes: https://epl.delfi.ee/arvamus/rasmus-lahtvee-arge-kartke-abipolitsenike-suuremaid-oigusi-nad-oskavad-neid-kasutada?id=89521835
You must log in to post a comment.