Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast saab teadlikumaks roheliste tõstatatud muredest, nagu väljakujunenud maastikku hävitav vigaderohke Rail Baltic, õhku saastav ja tervist rikkuv põlevkivitööstuse riiklik subsideerimine, meie maa muldasid elutuks tegev pestitsiidirohke intensiivpõllumajandus ning loomulikult ka metsades tehtav üleraie. Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament.

Suvel avanes meile Riigikogu saalist näitemäng loodust väärtustavatest parlamendiliikmetest, kes väljendasid muret metsaseadusemuudatustega kaasnevatest, veelgi süvenevatest keskkonnaprobleemidest. Näitemäng ei mõjunud just veenvalt, sest samast saalist oli varasemate aastate jooksul seadust korduvalt metsade ja elurikkuse kahjuks muudetud. Nii läks ka seekord, Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis lubasid raiuda veel rohkem, veelgi nooremaid puid, veelgi suurematelt aladelt.

Hoolimata sellest, et parlament võtab vastu loodusvaenulikke seadusi, esinevad samad poliitikud populistlike loosungite ja valeväidetega, et näida paremate ja loodusest hoolivate rahvaasemikena. Kui soovime muutust, siis ei tohiks valskust tolereerida.

Panen inimestele südamele olla edaspidi valvsam ja nõuda oma esindajatelt riigikogus siirast, Eesti maa ja inimeste huvide esindamist ning seniste valitsejate loodud kahjude korvamist. Suurim kingitus Eestile oleks rohelise ilmavaatega keskkonnaminister ja tasakaalu loovad ning loodust hoidvad parlamendiliikmed.

Vaata kuidas Riigikogu liige valetab 10. märts 2018 kell 13:18 ilmunud Telegrami artikli juurest:   https://www.telegram.ee/arvamus/joonas-laks-tahame-oma-tulevikku-tagasi

Joonas Laks, EER juhatuse liige, kahe lapse isa