Joonas Laks: ERJK näol on tegu poliitiliselt kallutatud seltskonnaga

 Eestimaa Rohelised pole kordagi saanud komisjoni istungitel osaleda kuigi meie üle teostatakse järelvalvet täpselt samadel alustel, mis teistegi erakondade üle.

Oleme korduvalt ja korduvalt palunud komisjonilt istungitel osalemise võimalust, mida komisjoni töökord ka lubaks, kuid saanud alati eitava vastuse viitega samale töökorrale. On selge, et valdavalt Riigikogu erakondade esindajatest koosnevale komisjonile valmistaks meie esindaja selgitusi või kommentaare andma kutsumine ebamugavusi ning ilmselt lihtsam on teha tagantselja otsuseid. Kõige markantsem on selle juures asjaolu, et Rohelised ei kuluta hetkel mitte ühtegi eurot maksumaksja raha ja on olnud pigem netomaksjad, kus viimastel valimistel tasusime 62 500€ suuruse kautsjoni Rahandusministeeriumi kontole seda tagasi saamata. Erakonnad, kes meie üle järelevalvet teostavad, kasseerivad aga iga-aastaselt 5,4 miljonit eurot riigikassast puhtalt kätte. 

See, et erakonnad on tänu ERJK-le pidanud näilikult oma teguviise hiljem kahetsema, ei ole minu hinnangul kampaaniaid kuidagi puhtamaks muutnud ja skeemid on muutunud keerulisemaks kui lihtsalt kilekotiga raha tassimine. Viidates erakondade väidetavalt kehvale majanduslikule seisule ehk inimkeeli kampaaniate ajal pidevale üleraiskamisele, on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni aseesimees Kaarel Tarand pakkunud välja ettevõtete poolse toetamise võimaldamise, mille realiseerimine aitaks ehk osaliselt rahastamist rohkem päevavalgele tuua.   

Komisjon on hetkel täitnud Riigikogus rahulolematute klientide vihjete kasti rolli ja ka edaspidi peaks olema kodanikel kahtluste tekkimisel võimalus kellegi poole pöörduda. Kui mitte ERJK, siis kelle poole? Nagu ka praegune riigikontrolör Janar Holm eile üle kinnitas, ei ole erasektor tema kontrollida. Kas nimetame Riigikontrolli ümber Riigi- ja Erakontrolliks?  

See, et Riigikogu erakonnad on hetkel komisjonis ülekaalus, on tõepoolest ohtlik ning selle probleemi süsteemne muutmine on keeruline (järgmistel valimistel võib Riigikogus erakondi olla näiteks juba 10). Kuna komisjon pole olnud nõus meie esindaja kutsumisega istungitele, siis on selge, et mingi mitteformaalne põhjus selleks peab olema. Midagi öeldakse istungil, mida meie kõrv ei tohi kuulda. Mina soovitan esimese asjana teha komisjoni istungid avalikuks, et siis rahvas saaks samuti näha kas tehakse reaalselt tööd või toimub näitemäng ja erakondade väikeste pattudega suuremate peitmine.