Züleyxa Izmailova: Liigirikkus on majandusliku heaolu ja tervise võti

Iga aasta maikuu 22. päeval tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva. Sel aastal on selle päeva motoks „Loodus on lahendus“.

Artikkel ilmus ka ERR-i portaalis: https://www.err.ee/1093189/zuleyxa-izmailova-liigirikkus-on-majandusliku-heaolu-ja-tervise-voti

ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et inimkonnal on jäänud korjata veel vaid 60 saaki. Sellest ennustusest on tänaseks möödas juba mõned aastad. Kuid agrokemikaalidel püsiv põllumajandus laastab endistviisi meie ökosüsteemide liigirikkust ja hävitab muldade viljakust. On selge, et intensiivpõllumajandus on halb loodusele ning ohtlik ka inimeste endi tervisele.

Põllumajanduses kasutatavad mürgid, sh pestitsiidid on inimese hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid, mida meid ümbritsevas keskkonnas on aina rohkem – sh õhus ja toidus, aga nüüd paraku ka pea kõikjal vees. Hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kahjulik mõju võib ilmneda juba üliväikestes koguste juures, põhjustades mitmeid tervisehäireid: vähki, viljatust, laste ja täiskasvanute rasvumist, diabeeti, käitumishäireid, kilpnäärme talitluse häireid jm. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega lootele, lastele ja teismelistele. Uuringud on näidanud, et neid ohtlikke aineid võib leida iga inimese verest ja isegi rinnapiimast.

Täna ulatub erinevate hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide tekitatud kahju Eestis 1,5% SKPst, ehk 239 eur inimese kohta aastas. Kokku lausa 374 miljonit eurot aastas. Euroopa Liidus tervikuna on aastaseks kahjunumbriks hinnanguliselt 163 miljardit eurot!

Kuid kuidas taastada kahanevat mulla viljakust ja vähendada inimeste kokkupuudet pestitsiididega?

Teeme maherevolutsiooni!

Üheks pestitsiidide hävitustööd leevendavaks võimaluseks on mürgivaba põllumajanduse laiendamine ja mahetoodete kättesaadavuse parandamine Eestis.

Tänasel maailmaturul nõudlus mahetoodete järgi on tugevas kasvutrendis. Kui 2017. aastal oli turu mahuks pea 125 miljardit dollarit (sellest 40% Põhja-Ameerika ja 30% Euroopa), siis aastaks 2024 ennustatakse maheturu kasvu mahtu juba kahekordseks, ehk 323 miljardile.

Me ei pea lihtsalt pealt vaatama, kuidas teistel hästi läheb. Eesti võiks ka ise sellest õitsengust kasu lõigata. Riiklikul tasandil mahetootmise soosimine võimaldaks põllupidajatel kasutusele võtta uusi tõhusamaid tehnoloogiaid ja kasvatada toodangu mahtu, alandada hinda ning ka eksportida.

Koolides ja lasteaedades võiks kohalik mahekraam välja vahetada mürkidega kasvatatud toidu. See teeks head meie laste tervisele ja annaks kohalikele toidutootjatele vajaliku kindlustunde mahetoorme kasvatamisega alustamiseks ja tootmise laiendamiseks. Mahetoit jõuaks senisest tihemini inimeste ostukorvidesse, kui muudaksime selle hinna taskukohasemaks, alandades mahetoidu käibemaksu 9%le.

Ka Euroopa Komisjon on äsja vastu võtnud uue Talust Taldrikule strateegia [3], mis võimaldab üleminekut kestlikule toidutootmisele, tagab toidujulgeolekut ja vähendab Euroopa toidutootmise ökojalajälge ning kaitseb kodanike tervist. Euroopa Liidu toidutootmise ümberkorraldamiseks paneb strateegia paika kindlad eesmärgid, millega vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 50% võrra.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) 2015. aasta järelevalve käigus tuvastati taimekaitsevahendite jääke 55 % uuritud toidus. See tähendab, et üle poole Eesti inimese toidust sisaldab mürgiseid pestitsiide. Arvestades haigekassa vahendite suuri puudujääke, peaksime muutma oma toidutoomist selliselt, et inimeste lauale jõudev toit ei rikuks nende tervist.

Maailma tabanud koroonapandeemia on ka Eestis ilmsiks toonud meie toidutootmise kitsaskohad ja ühiskonna haavatavuse toidujulgeoleku kontekstis. Kohaliku mahetootmise jõuline arendamine aitaks tõsta Eesti vastupanuvõimet tulevaste haiguspuhangute ja kliimakriisi suhtes. Ning ehk on just liigirikkust taastav maherevolutsioon see, mis avab senisest paremad perspektiivid kohalikele kogukondadele ja annab kindlustunde kiiresti muutuva majandusega maailmas?

Eestimaa Rohelised algatatud rahvaalgatus “Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära!” kogus 20 päevaga 3114 allkirja ja esitati Riigikogule menetlemiseks 10. märtsil 2020. Registreeri ennast algatuse jälgijaks siin: rahvaalgatus.ee.