Mahepõllundus on Eestile suur võimalus

Maailma pikaajalisim, 40 aastat kestnud põldkatse näitab selgelt mahepõllundus e eeliseid. Kuid hoolimata keskkonnasõbralikkusest ja puhta toidu positiivsest mõjust inimeste tervisele lükkas Riigikogu rahanduskomisjon tagasi üle kolme tuhande allkirjaga Roheliste algatatud nõudmise alandada mahetoodete käibemaksu 9 protsendini. Tagasilükkajateks olid Aivar Kokk, Dmitri Dmitrijev, Tiit Kala, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Natalia Malleus, Urmas Reitelmann, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Andres Sutt, Aivar Sõerd – ehk siis Riigikogu kõigi erakondade esindajad.

Mahepõllundus on parem

Mahepõllukultuuride kasvatamiseks kulub 30–50% vähem energiat pinnaühiku kohta. Sealhulgas energiat väetiste ja pestitsiidide tootmiseks. Ja kuigi nn tavasüsteemis on saagikus pindalaühiku kohta veel veidi suurem, on mahesüsteemis ainuüksi energiakulu saagiühiku kohta ikkagi 19% väiksem. Kui liidame maheda plussidele põhjavee ja jõgede-järvede vee mürgitamata jätmise, liigirikkuse hoidmise, mesilaste tervise, inimese tervise jmt positiivsed küljed ja lahutame sama tavakasvatuse “kontolt”, siis pole raske ennustada, et kaalukauss langeb selgelt maheda poolele.

Ka EL uue roheleppe üheks nurgakiviks on programm “Talust toidulauale”, mis räägib just mahepõllumajanduse osakaalu kiirest suurendamisest. Nagu ütleb Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Frans Timmermans: “ … /et / kaitsta meie inimeste tervist ja heaolu ning samal ajal suurendada ELi konkurentsi- ja vastupanuvõimet.” Selle roheleppe osa eesmärkideks on, et kestlikult toodetud toit oleks hinna poolest kättesaadav, ümbritsev keskkond oleks hoitud, kliimamuutused piiratud ja et põllupidajad saaksid oma toodangu eest õiglase hinna. Teadustööst, toiduraiskamise vältimisest ja pestitsiidide hulga vähendamisest räägitakse Roheleppes muidugi ka.

Mahepõllundus on kasulikum

Loomulikult vajavad põllumehed mahekasvatusele üleminekuks ja tootmiseks soodsaid tingimusi ja toetusi – ning Rohelised on alati seda tuge valmis pakkuma Riigikogus olles. Praegu oli aga Riigikogu komisjonil hea võimalus mahetootmisele ja inimeste tervisele väga lihtsal viisil õlg alla panna. Oli vaja vaid vastu tulla Roheliste ja allakirjutanute nõudmisele ja teha Riigikogule ettepanek mahetoodete käibemaks 9% peale alandada.
Küsimus pole muidugi kaugeltki ainult hinnas. Ka mahetootjatele paremate võimaluste andmises. Et tootmist laiendada, et luua uus eksportiv tootmine ning sellegagi, et võrdsustada konkurentsitingimusi nn tavatootjatega, kes paratamatult tekitavad suuremat keskkonnakoormust (mida hinnas siiani ei arvestata) mahetootmisega võrreldes. Nagu arvata, hakkas Riigikogu rahanduskomisjoni liige reformierakondlane Jürgen Ligi ajama oma asjatundmatut juttu sellest, et käibemaksu alandamine ei tee mahedat odavamaks, kuigi Läti sarnane maksumuudatus just seda tegigi. Samuti ei pea paika väide, et käibemaksu alandamine oleks koormuseks eelarvele. Läti kogemus räägib sellest, et makse laekus lõpuks rohkem kui enne.

Ka rahandusministeeriumi esindaja demonstreeris täielikku võhiklikkust mahepõllumajanduse teemal. Maksu alandamise võimatuse ettekäändeks toodi asjaolu, et polevat võimalik mahedat mitte-mahedast kuidagi eristada ning peaks hakkama välja töötama süsteemi, kuidas seda teha. Rahandusministeeriumi ametnikul polnud isegi nii palju oidu, et enne istungit endale selgeks teha, et üle-euroopaline maheda sertifitseerimise süsteem eksisteerib juba aastaid ja Eesti vägagi hästi kontrollitud mahekasvatus on selle osa.

Asjatundmatus igal sammul

Asjatundmatus mahepõllunduse osas paistis välja igal sammul, sealhulgas ka Riina Sikkuti põhimõttelagedus, kelle enda kolleeg, Euroopa Komisjoni asepresident, sotsiaaldemokraat Frans Timmermans maheda toidu käibemaksu alandamist läbi Euroopa Rohelise kokkuleppe propageerib.
Tänaste Eesti riigikoguliikmete võhiklikkuse tulemuseks on see, et mahetoidu käibemaksu alandamise soov lükati lihtsalt tagasi. Või on asi selles, et kõik head asjad, mis tulevad Rohelistelt, tehakse automaatselt maha. Nagu taastuvenergiaga aastaid tehti.

Seega – mahetootmise edendamise pooldajad peaks meelde jätma, et ühtki praegu Toompeal esindatud erakonda tagasi valida ei kohalikku omavalitsusse ega Riigikokku ei tohi! Neil pole aimugi, mida nad teevad. Ainukese erandina, mis oli mõneti üllatav, paistis silma komisjoni esimees isamaalane Aivar Kokk, kes tegi katse küsimus valitsusele edasi suunata seisukohavõtuks, mis aga toetust ei leidnud.

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/a8d79371-707b-4a90-b797-d2a8a9af11a5
https://www.pollumajandus.ee/uudised/2020/02/11/maailma-pikaajalisim-poldkatse-naitab-maheviljeluse-eeliseid-kestlikuks-tootmiseks?

RAHK_protokoll_80_15_06_2020   

  Kollektiivne pöördumine “Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära!„

Aivar Kokk avas arutelu ja küsis ettepanekuid kollektiivsele pöördumisele vastamiseks seisukoha kujundamiseks tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvidest § 152¹² ja § 152¹³. Ta pakkus välja võimaluse edastada kollektiivses pöördumises toodud ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja vastamiseks. See ettepanek ei leidnud enamuse toetust, jäädi arvamusele, et vajalik on teha komisjoni otsus. Komisjon otsustas lähtuvalt eelmisel istungil toimunud arutelust mitte nõustuda kollektiivses pöördumises esitatud ettepanekuga langetada mahetoodete käibemaksumäära 9% -le protsendile. Seega lükkas komisjon ettepaneku tagasi. Olulisemaks ettepaneku mittetoetamise põhjuseks oli olemasolev teave, et pikas perspektiivis käibemaksumäära vähendamine hinda ei vähenda ja samuti on käibemaksumäära langetamine riigi jaoks väga kulukas, suur koormus eelarvele. Teema vajab rohkem analüüsimist ja läbirääkimist ning nende põhjal võimalusel alternatiivsete lahenduste rakendamist kooskõlas EL strateegiadokumentidega. Riina Sikkuti sõnul põhimõtteliselt toetatakse seda, et mahetooted oleksid rohkem koolitoitlustuses, lihtsalt see meede ei ole efektiivne ja üksi ei toimi.