Aleksander Laane: Oma põllumeest ei tohi kiusata!

Tegelikult ei tohiks muidugi ka teisi põllumehi kiusata, kes meie planeeti austusega suhtuvad, metsi ei raada ja maad ei mürgita. Praegune jaht eestimaisete maasikate kasvatajatele on selgelt terve mõistuse vastane ja häbiväärne. Täna ähvardab valitsus maasikakasvatajaid, homme siis juba kapsa- ja kartulikasvatajaid! Eesti põllumees tegutseb niigi kehvemates majanduslikes tingimustes, sest ükski valitsus pole suutnud toetusi EL keskmiseni viia. See võiks ometi vähemalt valitsusele selge olla, et sellistes tingimustes ei saa palju suurema palga maksmist põllumehelt nõuda. Nagu ka mitte seda, et põllumees lõputult logistikut mängib ja töötajaid tunnikaupa tööle kaupleb. Igal pool Euroopas tullakse hooajatööle ka teistest riikidest ja midagi pole sellest katki läinud. Et kuidas varem koristatud saadi? Ilmselt olid maasikapõllud väiksemad ja rahvast maal rohkem. Aga me tahaks ju, et kodumaist kraami poes ja turgudel oleks rohkem – ning mõistliku hinnaga. Miks siis sellele takistusi teha? Retsept olukorra mõistlikuks lahendamiseks on olemas. Juba veebruari lõpust ootab Riigikogus arutamist Roheliste esitatud ettepanek, et mahetoidule kehtestataks väiksem käibemaks – 9 % praeguse 20 % asemel. Lisaks soovime, et nii EL kui Eesti toetused oleks suunatud mahemajandusele ülemineku toetamisele, tehnoloogia vahetusele (sh robotiseerimisele), toodangu töötlus- ja säilitamisvõimaluste loomisele.

Käibemaksumäära alandamine toob rohkem raha riigikassasse!

Läti ehk meie naabrite näitel, kus värskete puu- ja juurviljade ning marjade käibemaksu alandati seniselt üldiselt 21 % määralt 5 %ni, saab öelda, et kardetud 6 kuni 10 miljoni euro suurusest eelarvemiinusest sai koos teisi makse arvestades kokkuvõtteks hoopis eelarvelisa. Põhjuseks oli kõrgest maksumäärast tingitud “halli majanduse” (kus osa käibest, töötasudest jm. jäi maksustamata) osakaalu vähenemine, sest käibe varjamine kaotas mõtte.

Ma ei näe põhjust, miks Eestis peaks kõigile toiduainetele kehtima endiselt Euroopa kõrgeimate hulka kuuluv käibemaks. Kui me toetame madalama käibemaksuga mahedat toitu kasvatavat kodumaist põllumeest, siis hoolitseme lisaks põllumehele ka enda tervise eest. Meie tervist kahjustavate mürkide – hormoonsüsteemi häirijate (mille hulgas on ka pestitsiidid nagu glüfosaat) kasutamise hinnaks Eestis on üle 230 euro inimese kohta aastas! 

Mahetootmine parandab mulla elurikkust ja viljakust, mesilaste ja teiste tolmeldajate (jt putukate) olukorda; lindude, kahepaiksete olukorda; vee-elustiku seisundit meie jõgedes ja järvedes ning Läänemeres, kus on juba niigi maailma suurimate hulka kuuluv surnud merepõhja tsoon.

Intensiivse põllunduse tõttu kannatab 11% EL riikide pindalast muldade erosiooni käes, kaotades 970 miljonit tonni viljakat mulda igal aastal.

Mahedas pole tervist kahjustavaid mürke; mahetootja maksab parema meelega makse, nõudlus mahetoodete järgi kasvab kogu maailmas ja kogu riik saab tüli asemel innustava signaali – kasvata ja tarbi kodumaist! Kaotada pole midagi – ainult võita!

Artikkel ilmus ka Postimehe veebis: https://arvamus.postimees.ee/6989092/aleksander-laane-oma-pollumeest-ei-tohi-kiusata