Timur Sagitov: tuumajaama asemel toetagem meditsiini, tehnikat ja teadust!

Timur on Eestimaa Roheliste juhatuse aseesimees ja tegutseb juhatuses juba kolmandat koosseisu järjest. Timur Sagitov esindab rohelist mõtet venekeelses meedias ja hoiab roheliste venekeelset FB-lehte. Erialalt on Timur geodeet ja seeläbi peab ta ennast spetsialistiks eeskätt ehitus- ja tööstusgeodeesia ning metroloogia valdkonnas. Kõige rohkem huvitavad teda linna infrastruktuuri ja jäätmekäitluse teemad. 

Kuidas Su eriala rohelise maailmavaatega seondub? Kas erialased teadmised toetavad keskkonna hoidmist?

Tegelen täppismõõtmistega. Kvaliteetne kontroll nii ehituses kui ka tööstuses – see on energia ja materjalide kokkuhoid. Samuti olen panustatud näiteks taastuvenergeetikasse – tööl ehitati ankrud 9MW avamere tuulikute jaoks.

21.01.21 avasid Rohelised petitsiooni “Eesti ei ole tuumapolügoon”, millega soovitakse, et Riigikogu ja Valitsus lõpetaks igasuguse tegevuse Eestisse tuumajaama rajamiseks ja kuulutaks Eesti tuumavabaks. Riigikogult ja Valitsuselt nõutakse selget signaali, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad. Mida Sina tuumaenergiast arvad? Millised on suurimad ohud?

Tuumajaamaga kaasnevad keskkonna-, julgeoleku- ja eeskätt majanduslikud ohud. Juba praegu on tuumaenergia üks kõige kallimatest. Taastuvenergia lahenduste hind langeb igaaastaselt, samuti tõuseb ka nende tõhusus. Tuumalobistid näitavad ilusaid pilte ja videosid ning eriti ei räägi reaktori utiliseerimise hinnast (meil on Paldiski näide, ning Euroopa maksumaksjad katavad Visaginase sulgemise kulud) ning jäätmete ladustamisest. Ma arvan, et tuumajaama asemel võiks olla Eestis oma tsüklotron, et toota meditsiinilisi isotoope – nende transport on kallis ja keeruline, mõnede radionukliide poolestusaeg on väga lühike.

Räägid ehk lähemalt, mida meditsiiniliste isotoopidega tehakse? Kas meditsiinitehnoloogia arendamine võiks olla üks valdkondadest, mis viiks Eesti maailmas nutikalt edasijõudvate riikide sekka?

Meditsiinilisi isotoope kasutatakse näiteks pahaloomuliste kasvajate ravis ioniseeriva kiirgusega. Kaasaegne meditsiin on samal ajal vajalik teenus inimestele, aga ka kõrgtehnoloogiline ala – vaktsiinid, meditsiiniline tehnika jne. Kompetents antud valdkonnas loob kõrgepalgalisi töökohti ja suurendab eksporti. Eesti võiks tegutseda selles suunas. Tuumatehnoloogia meditsiini, teaduse ja tööstuse valdkonnas on ok. Aga tuumajaam Eestisse ei sobi. Loodan ka, et tuleb aeg millal kõik maailma riigid loobuvad tuumarelvadest.

Milline peaks olema Eesti energeetikapoliitika?

Nutikas, iseseisev, keskkonnasõbralik, ohutu ning jätkusuutlik.

Sa oled pärit Kundast ja eelmistel Riigikogu valimistel olid Roheliste esinumber Ida-Virumaal. 

Jah, olen pärit Kundast ehk Lääne-Virumaalt, aga olen sündinud Kohtla-Järvel. Jõhvis elab minu vanaema. Võin öelda, et ka Ida-Virumaa on minu jaoks koduregioon, kokku elasin seal üle kolme aasta.

Kunda ehk Viru-Nigula vald on üks kohtadest, kuhu planeeritakse tuumajaama ehitamist, ka tsemenditehas vajab uusi investoreid, et taaskäivitada klinkri tootmist.

Kas Sa kandideerid ka omavalitsuste valimisel seal? 

Kandideerin KOV valimistel Tallinnas, Lasnamäel.

Kuidas lahendada PÕXIT? Millist tulevikku Sa sooviksid pakkuda Ida-Virumaa inimestele?

Aus ja läbipaistev informatsioon inimestele. Vajalikud investeeringud, ümberõpe. Roheline tuli tuuleparkidele nagu Aidu, kaitseväe radarite moderniseerimiseks on võimalik raha leida. Aga põlevkivi-kompetents ja põlevkivienergia tootmise võimalus Auvere jaamas võiks igaks juhuks alles jääda. 

Millised roheliste teemad on Sulle eriti südamelähedased?

Esiteks kaasaegne linna infrastruktuur, mis peaks olema nii jalgrataste kui ka jalakäijate sõbralik. On inimesi, kes liiguvad ratastoolis või lapsevankriga. Tallinnas on palju kohti, kus nemad ei saa ligi. Näiteks Laagna tee bussipeatused. Sealsed rööpad ei sobi, kui vankril on kitsas esitelg või seal on üks ratas. Ratastoolide jaoks on kaldenurk liiga suur. Häbiväärne, et ehitusest on möödas üle kolmekümne aasta ning ikka veel on ehitamata mugavad pandused. Me räägime Tallinna suurimast linnaosast ja väga hõivatud bussiliinidest.

Teiseks jäätmekäitlus. Tallinnas peaksid olema kohustuslikud pakendi ja klaasi konteinerid iga kortermaja juures, nii nagu mõnedes teistes omavalitsustes. Seda tuleb lahendada riiklikul tasemel ning investeerida ka kogutud jäätmete ümbertöötlusesse. Sest märkimisväärne osa sorteeritud jäätmetest läheb ahju.

Täna (23.2.21) ilmusid nii Eesti Ekspressis kui Maalehes pikad uurimusartiklid sellest, et sorteeritud prügi kogutakse rahva käest kokku, aga suur osa sellest läheb siiski põletusse.  Mida kõike võiks jäätmetest teha? Kuidas võiks neid kõige paremini ära kasutada, milliseid tööstuseid luua? 

See on väga tõsine lugu – kui riik ei suuda tegeleda isegi majapidamisjäätmetega, peaks tuumajaama radioaktiivsetest jäätmetest kindlasti hoiduma.

Lugesin ja arvan, et antud uurimusartiklid võiks vabalt olla nomineeritud ajakirjanduspreemiale. Sellesse protsessi peavad sekkuma Riigikontroll, Politsei ning Euroopa Liidu organid – Eesti vältis trahvi numbritega manipuleerides. Peab olema rangem kontroll, paremad võimsused ümbertöötlemiseks, mugav jäätmekäitlussüsteem. 

Kõige parem on, kui väldid prügi tekkimist. Paar päeva tagasi Eesti teadlased esitlesid seadet, mis desinfitseerib eelnevalt pestud toidukarpe. Toidupoodide ketid on sellest huvitatud –  nüüd saab osta toitu oma karpi ning kauplus veendub, et see on puhas.

Väga suur osa eestimaalastest elab linnades. Mida peaks muutma linnaruumis, et inimesed ei võõranduks ökosüsteemist, millesse me kuulume? 

Me vajame uusi lahendusi. 

Aga on vaja ka muuta maaelu populaarsemaks. Et inimesed koliksid maale, peab seal olema kiire internet, hea ühistransport, kättesaadavad haridus-, tervishoiu- ja muud riiklikud asutused.

Millega Sa vabal ajal tegeled?

Hobideks on mul mälumängud, teen sporti, käin ka vabatahtlikuna Kopli päästekomandos.

Kuidas sa kujutled tuleviku-Eestit, kuhu me suundume? Millisesse Eestisse sooviksid Rohelised meid juhtida?

Igaüks võib panustada sellesse tuleviku-Eesti loomisesse. Kuidas seda teha, leiate meie kodulehelt.