Valdur Lahtvee tuumaenergia rumalatest müütidest

Valdur Lahtvee, Läänemeremaade Nõukogu Sekretariaadi nõunik, EER

https://epl.delfi.ee/artikkel/92398591/vastulause-valdur-lahtvee-keskkonnasobralik-ja-tervist-mittekahjustav-tuumaenergia-on-muut

Päevalehe faktipõhisus on põhjata, väited tervislikust ja ohutust tuumaenergiast ei pea paika. Kui Päevalehes toimetaja Alo Rauna tsiteeritud Lemmit Kaplinski väited üksipulgi uurida, siis vähegi teadjam inimene selle peale tuumausku ei pöördu.

Väited:

• Tuumaenergia vajadus materjalide järele on kordades väiksem kui taastuvenergial.
• Selle keskkonnamõjud on kõigist elektritootmise tehnoloogiatest kõige väiksemad.
• Tuumajaamad ei tooda kasvuhoonegaase, mis on põhjustanud kliimakatastroofi.
• Tuumajäätmeid tekib väga väikeses koguses.
• Ühe inimese terve aasta elektri tarbimise tulemusel tekib vaid sõrmkübaratäis radioaktiivseid jäätmeid.

Väited ei pea paika ja on vastuolus aine massi jäävuse seadusega.

Michigani Ülikooli Kestlike Süsteemide Keskuse hinnangul ühe gigavatise tuumajaama toiteks aasta jooksul on vaja kaevandada 20 000–400 000 Mt uraanimaaki, töödelda seda 27,6 Mt uraanikütuseks ja kõrvaldada 27,6 Mt kasutatud kütust. Kogu kütuste tsükli jooksul tekib sisendkogusega võrdne hulk (20 000–400 000 Mt) radioaktiivset aineid millest 90% (mahu järgi) on madala aktiivsusega jäätmed, 7% keskmise aktiivsusega jäätmed ja 3% on kõrge aktiivsusega jäätmed. Iga kWh tuumaelektri tootmisel kulub olelusringi jooksul energiat 0,1–0,3 kWh. Ehkki tuumaelektri tootmine ise ei tekita kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on kogu kütusetsükli tegevuste käigus eralduvad KHG hetkogused märkimisväärsed.

Allikas: http://css.umich.edu/sites/default/files/Nuclear%20Energy_CSS11-15_e2020.pdf 

Väide: Nad ei tekita õhureostust, millest tingitud kopsuhaigustesse sureb maailmas igal aastal 5 miljonit inimest.

Väide on õige vaid piiratud heitmekomponentide osas

Tõsi, peeneid tahkeid osakesi (PM10, PM2.5) mis hingamisteede haigusi põhjustavad, eraldub tuumajaama korstendest vähe. Samas põhjustab uraani kaevandamine ja ümbertöötlemine ning radioktiivsete jäätmete ladustamine hulgaliselt teisi tervisehädasid ja riske rääkimata avariide tagajärjel kiirituse läbi ja/või õhku paisatud radionulkliidide ladestumisel toiduahelas ja saastunud toidu söömisega kaasnevatest haigustest.

Väide: Tuumaenergia tootmisega seotud surmade arvud on sadu kordi väiksemad, kui muude energiaallikate puhul. Inimkond on õnnetustest õppinud – Tšornobõli kordumine pole enam võimalik.

Väited ei pea paika

Avariisid ja õnnetusi on tuumajaamades kogu aeg toimunud ja toimub ka edaspidi. The World Nuclear Energy Status Report 2020 toob näiteks välja, et (Lemmit Kaplinski poolt eduduloona välja toodud) Prantsusmaal oli 2019. aastal vähemalt neli reaktorit (4,8 GW) olid üheaegselt katki (nullvõimsusega) mis tahes reaktoripäeval.  58 reaktorist oli korraga maas maksimaalselt 24 (27,9 GW). 303 päeval (83 protsenti aastas) oli samal päeval tööst väljas vähemalt 10 reaktorit. 94 päeval (26 protsenti aastas) suleti vähemalt ühel puhul 20 või enam reaktorit korraga jne.

Prantsuse reaktoripargi nullvõimsuse kogupikkus ulatus 2019. aastal 5580 reaktoripäevani

(kuni 500 päeva või 10 protsenti), keskmiselt 96,2 päeva reaktori kohta. 

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peetava õnnetusjhutumite nimekirja järgi toimus 2020.a. 5 juhtumit, kus radioaktiivsed ained lekkisid.

Allikad:
https://www.worldnuclearreport.org/-World-Nuclear-Industry-Status-Report-2020-.html
https://www-news.iaea.org/EventList.aspx?ps=100&pno=0

Tuumajaama kõrval elades on aasta jooksul saadav kiirgus võrdne ühe banaani söömisest saadava doosiga.

Väide on eksitav, sest võrdleb võrreldamatut.

Michigani Ülikoori tuumaenergia faktilehe järgi eraldab kasutatud tuumkütuse komplekt kümme aastat pärast kasutamist  keskeltläbi 10 000 rem/h kiirgust. Inimesele surmav on korraga saadav 500 rem doos. Jah, lihtinimene tuumajaama, veel enam tuumajäätmete ladustuspaika ei pääse ja on teada, et looduslik kiirgusfoon on kõrgem, kui kiirgust eraldub elektri tootmisel töökorras tuumajaamast. Ja baanan teadupärast on üks toiduainetest, kus kaaliumi ja selle radioaktiivse isotoobi sisaldus on kordi kõrgem kui enamikes teistes toiduainetes

Samas on teada, et tuumakütuse tootmise, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise ning tuumajaama avariide jne. tagajärjel liigkõrge radioaktiivse kiirguse tõttu on kasutusest väljas miljonid hektarid maad, mida saanuks muul otstarbel kasutada.

Allikas: http://css.umich.edu/sites/default/files/Nuclear%20Energy_CSS11-15_e2020.pdf 

Tuumajäätmete ohutu ladustamine on juba täna reaalsus, nii Soomes kui Prantsusmaal.

Väide on vale ja eksitav, sest lõppladestuskohad pole valmis ja teiste riikide tuumajäätmeid nii Soomes kui Prantsusmaal ei ladustata.

Euroopa Komisjoni JRC raporti “Study on market for decommissioning nuclear facilities in the European Union” järgi Euroopa tuumareaktorite dekomisjoneerimise ja jäätmekäitluse turg võib olla hinnanguliselt järgmisel sajandil rohkem kui 405 miljardit eurot. Karta on, et suurem osa sellest kulust ei kajastu neis tuumaelektrijaamades toodetavas elektri hinnas ja tuleb kanda maksumaksjatel. Ka radioakktiivsete jäätmete pika-ajalise ladustamise kulu. 

POSIVA Onkalo nimelise radiaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ehitus pole lõppenud, Soome  järelevalveasutus STUK on teavitanud eeldatavaks valmimisajaks aastat 2025. Onkalo, või nagu Soome ajakirjandus on märkinud: ”Maailma kalleima haua” hinnaks arvatakse kujunevat 4 miljardit eurot.

Allikad:
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2bf03904-ebf1-11e9-9c4e-01aa75ed71a1/language-en?WT.mc_id=Searchresult&WT.ria_c=37085&WT.ria_f=3608&WT.ria_ev=search 
https://www.world-nuclear-news.org/Articles/Finland-notifies-fuel-suppliers-of-final-disposal

Kui soovid, et tuumaenergia rajamine Eestis oleks läbipaistev ja keskkonnasõbralik, siis allkirjasta meie algatus siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/91653f27-8fd4-4c39-b9e6-c2b6868ca6e3#initiative-vote