Üraskikahjusid kokku lüües esitatagu arve Eesti Energiale

Kuidas üldse saab uskuda organisatsiooni, mis alustab enese keskkonnasõbralikkuse kiitmist lausvalega?  Oma 22. mail avaldatud vastulause esimeses lõigus väidab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, et liit pole kehtivate metsaraiumise piirangute kaotamist nõudnud, kuigi tegelikult on nende soov mustvalgel kirjas MAK 2030 visioonis.

Artikkel ilmus 31. mail Eesti Päevalehe veebis: https://epl.delfi.ee/arvamus/joonas-laks-uraskikahjusid-kokku-luues-esitage-arve-eesti-energiale

Nüüd on ka teised metsaärikate lobiorganisatsioonid Erametsakeskus ja Erametsaliit lisanud ebaeetilisele piirangute kaotamise palvetele üleskutse metsaomanikele oma metsi intensiivsemalt majandada. Sest väidetakse lausa, et 1,8 miljonit tihumeetrit puitu jääb lihtsalt kõdunema ning rahvamajanduse päästmise loosungi all tuleks see üles korjata ning tuli otsa panna. 

Graanul Investi omanik Raul Kirjanen viitab Äripäevas ka Euroopa Liidu vigasele statistikale puidutööstuse jäätmete osas – meil olevat tegelikult kõik kombes ja ringmajanduse tähe all pressitakse kõik jäägid graanuliteks.

Kliimamuutused on 15 000 teadlase poolt kinnitatud fakt. Nende inimtekkelisuses ei kahtle enam keegi. Tööstusrevolutsioon ja massiline loodusvarade põletamine on viinud planeedi murdepunkti või mõnede hinnangul isegi sellest juba üle. Globaalne (majandus)kahju aina kuhjub ja 2020 aastal hindas Maailma Majandusfoorum (WEF) kliimamuutuse peamiseks ohuks kogu maailma majandusele. Eesti loodusvarade põletamise altar asub Ida-Virumaal – seal, kus tegutseb Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp. Kuigi töösturite endi valgele reväärile pruuni õli ei tilgu, on kogu selle Eesti piirkonna loodus ja elukeskkond muutunud trööstituks tööstusmaaks. Sealsed põlevkivi kaevandused ja põletusjaamad saastavad õhku ja on tekitanud joogivee puuduse. Õhusaaste tekitab kohalikele elanikele kroonilisi hingamisteede haigusi ja rahvas põgeneb Ida-Virumaalt puhtama elukeskkonna ja väärikama teenistuse lootuses. Kuid vaatamata kõigele otsustas valitsus riigikassast eraldada elujõuetu põlevkivitööstuse ülalpidamiseks sadu miljoneid maksumaksja raha.

Kuid mida on sel kõigel pistmist meie puidutööstuse ja metsandusega? 

Nimelt liiguvad jutud, et suureks metsi hävitavaks pahategijaks on tänavu … mitte ükski eelpool mainitud ametkondadest ega puiduärikad, vaid hoopis kuusikutes möllavad kooreüraskid.

Üraskitele soodsad keskkonnatingimused nagu soe talv ja monokultuursed metsad ja üraskitest toituvate lindude arvukuse langus on inimese enda esile kutsutud. Ja kui kuusikute istutamine segametsade asemele on RMK või eraomaniku kiirest kasumisoovist ja vähestest teadmistest tuleneva lühinägeliku metsamajandamise tulemus, siis kliimasoojenemisele pole nemad veel nii jõudsalt kaasa aidanud kui 100 aastat tegutsenud Eesti Energia, kuhu Eesti Vabariigi valitsus kliimakriisi kiirendamiseks veel mõned sajad miljonid alla kütab. Ja kuigi Extinction Rebellioni noored on võtnud kätte raske kohtutee, siis jääb mulje, et Riigikogust valitsema pääsenud ei adu seda vastutust, mida nad endale koalitsioonilepingut sõlmides on võtnud. See ei ole vastutus ainult tänase päeva ja homse pensioni pärast, vaid see on ka vastutus meie tulevaste põlvede käekäigu pärast. Ja kui tõesti lubatakse Hando Sutteril see raha uue õlitehase ehitamisesse magama panna, siis ütlen mina, et RMK-l ja kõigil teistel metsaomanikel, kelle omandit kliimamuutus kahjustab, on õigus nõuda selle eest hüvitist Eesti Energialt. 

Ning kui Metsa- ja Puidutööstuse liit muretseb Eesti majanduse ja inimeste heaolu pärast, siis oleks viimane aeg lõpetada PR firmade toel rohepesu ja valede levitamine ning kasutada olemasolevaid ressursse puidutööstuse struktuurseteks muudatusteks, mille aluseks on säästlik metsandus ja raiemahtude vähendamine. Ka Teaduste Akadeemia sõnul on just praegu valikute tegemise aeg – kas üritada jätkata harjumuspärasel viisil või tulla üle teaduse poolele ja ehitada koos jätkusuutliku majandusega ühiskonda, mis ka tulevastele põlvkondadele elamisväärne oleks.