Juhtkiri: Metsasõja nähtamatud ohvrid

Keskkonnaühenduste vaatest on praegu metsades toimuv genotsiidi sarnane olukord – suurte masinate, harvesteridega lähevad “kliimakangelased” kohta, kus linnurahvas on parasjagu loomas kodusid, peresid.

Päästame Eesti Metsad MTÜ koos Rohelistega on nõudmas metsasõja peatamiseks kolmekuulist raierahu, sest sellises olukorras, kus rahuläbirääkimiste käigus lahingutegevus edasi toimub, pärsib edukaid kõnelusi. Minister Mölder on kokku kutsunud uue metsandusarengukava juhtkogu ning MAK2030-st võiks saada rahuleping majandusliku, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike eesmärkide vahel. Selle rahulepingu sõlmimise õnnestumist ja legitiimsust seab aga kahtluse alla juhtkogu koosseis – keskkonnaorganisatsioonid jäeti laua äärest kõrvale. Põhjendused selleks ei ole olnud veenvad. Kui minister ütleb, et juhtkogu koosneb teadlastest ja ministeeriumi esindajatest, tundub vähem kursis olevale inimesele tõenäoliselt kõik väga korras olevat.

Aga meie teame, et suur osa kaasatud teadlastest, aga ka ministeeriumi ametnik, on olnud pikka aega tööstuse surve all ning nii meie kui keskkonnaorganisatsioonide seisukohast on see mõjunud nende objektiivsusele pärssivalt. Sellest ka metsasõja mastaap. Ma ei väida, et tuleks kutsuda üles korruptsiooni välja juurimisele, aga ilmselt on teatud majanduslikud suhted ja sidemed paratamatult tekkinud ülikoolide ja ettevõtete vahel. Ja seda ei saa ka ainult halvaks asjaks pidada, sest teadust peabki toetama, kuid see ei tohi kujuneda ka ettevõtja pilli järgi tantsimiseks. Kuidas seda ära hoida? Kas on mõni ettevõte, mis oleks huvitatud esmalt keskkonnahoiuga seotud uuringutest ja alles seejärel majanduslikest näitajatest? Kas metsa hoid võiks kunagi hakata maksma enam kui toore? Süsiniku sidumise lähtekohast on esimesed pääsukesed ka Eestis pesa tegemas Single.earth algatuse näitel. Aga millal hakkab RMK viie aastaste puidu välja vedamise lepingute asemel tegema pikaajalisi lepinguid mustikate välja toomisele?