Helina Tilk: kodanike ja üldsuse hukkamõist on neile nagu hane selga vesi

22.märtsil 2021 kinnitas Keskkonnaamet hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis õigustab põldudel tiibu puhkavate ja toitu otsivate rändlindude hukkamist. Jällegi on on juhtunud see, mis on saanud Keskkonnaameti praktikas tavapäraseks.

Avalikkusele püütakse jätta muljet, et pärast uuringuid ja arutelusid on saavutatud põllumeeste ja linnukaitsjate vahel kompromiss. Paraku tundub kõigil osapooltel olevat kompromissist oma arusaam Ja veel olulisem on mõelda, kas lindude surm saab olla mõne kompromissi osa. Vastupidiselt ornitoloogiaühingu ettepanekule heidutusjahi lubamisest üldse loobuda, tõstis Keskkonnaamet kevadise heidutusjahi olulisust tegevuskavas kolmandalt prioriteedilt (soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa eesmärkide saavutamisele) teisele prioriteedile (vajalik tegevus, mis aitavad oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele). Niisiis kas ei ole keskkonnaametnikud linnuteadlaste ekspertarvamusest aru saanud või on sellega lihtsal küüniliselt arvestamata jätnud?

Vastupidiselt Keskkonnaameti pressiteates välja kuulutatud valgepõsk-laglede ja suur-laukahanede kevadise heidutusjahi lubamisele on Ornitoloogiaühing teinud ettepaneku heidutusjahti mitte rakendada. Põhjuseid on mitmeid.

Ei ole tõestatud, et kevadine hane- ja laglejaht peletaks näljaseid linde põldudelt rohkem kui tavapärane hirmutamine, mille kohta on läbi viidud ka uuringud 2019 ja 2020.
Jahi käigus kahjustatakse ohustatud haneliike, sest jahimehed ei suuda neid teistest eristada
Häiritakse ja kahjustatakse põllulindude pesitsemist.

Muretsemiseks on vägagi põhjust: ajavahemikus 1984-2017 oleme hinnanguliselt kuni 1,7 miljoni linnupaari võrra vaesemaks jäänud.Viimastel aastatel on põllumaade pindalad Eestis mitmekordistunud. Tali- ja kaunviljade külvipind on suurenenud 3-4,5 korda. Suured ja lagedad põllud on hane dele ahvatluseks. Teadlased on välja pakkunud põllumaastike ümberkujundamist, nende mitmekesistamist. Selline põllupidamine looks ka põllulindudele soodsamad elutingimused ja tooks Eestis maastikele tagasi haruldaseks muutunud linnuliike. See võiks elavdada omakorda maaturismi, sest linnurikas maapiirkond on Euroopas intensiivse põllumajandamise tõttu kadumas. Sellel kevadel kimbutab Eestis elavaid linde väga nakkav ja surmav linnugripp. Ehmatavaid teateid hukkunud luikedest on sotsiaalmeedias ja uudistes. Kas Keskkonnaamet on selles olukorras valmis loobuma algselt plaanitud tapatalgutest? Ei ole! Amet peab kevadist heidutusjahti “ vajalikuks tegevuseks, mis aitab oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele”. Kas selleks oluliseks eesmärgiks on linnugripi levitamine?

See võks elavdada maaturismi, sest linnurikas maapiirkond on Euroopa intensiivse põllumajandamise tõttu kadumas.
Helina Tilk

Kokkuvõtteks tahan öelda, et Keskkonnaameti erapoolik tegevus on saanud tavapäraseks käitumismudeliks. Nimetaksin seda Keskkonnavaenulikuks ametiks. See, et teadlaste arvamus neid ei huvita, on selge. Ka kodanike ja üldsuse hukkamõist on neile nagu “hane selga vesi”. Lageraieload antakse KAH (kõrgendatud avalik huvi) aladele, hiiepaikadele, looduskaitsealadele. Kes maksab, see tellib ka muusika. Hanedele ja lagledele maksab see elu.

Ornitoloogide seisukohad võtsin nende kodulehelt, kus 24.03 on muu seas öeldud: Keskkonnaameti pressiteates seisab, et tegevuskava eelnõu koostasid Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid. See väide on eksitav. “Ornitoloogiaühingul ei olnud tegevuskava koostamiseks või selles protsessis osalemiseks sõlmitud Keskkonnaametiga ühtegi lepingut. Kava koostamisel kasutati valikuliselt ornitoloogiaühingu tehtud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud analüüsi “Suurlindude poolt tekitatud kahjustustest Eesti põllumajanduskõlvikutel” tulemusi ning osalesime koos teiste huvirühmadega kaasamiskoosolekutel ja tegime ettepanekuid, ent tegevuskava koostajad me siiski ei olnud,” “Ornitoloogiaühing rõhutas algusest peale, et kevadine heidutusjaht ei saa olla vahend, millega lahendada põllukahjustuste probleemi. Kava valmimise etapis edastasime Keskkonnaametile kahel korral oma seisukohad, mis sisaldasid ettepanekut heidutusjaht kavast välja jätta.”

Selleks, et saata teema Riigikogule ametlikult arutamiseks, anna oma allkiri meie poolt alustatud rahvaalgatusele: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/b28ea735-4e02-4809-bc60-126b96595309