Euroopa Roheliste valimislubadused

Möödunud nädalavahetusel, 23 – 25 novembril, kohtusid kõikide Euroopa riikide rohelised  volikogul Berliinis. Eestit ehk meie erakonda esindasid seal Marko Kaasik ja Johanna Maria Tõugu.

2019 aasta mais toimuvate europarlamendi valimiste eel toimusid võistukõnelemised, kus valiti nn tippkandidaadid „Spitzenkandidaten“. Kokkutulnute suurima sümpaatia võitnud Bas Eikhout Belgiast ja Ska Keller Saksamaalt hakkavad kampaania raames ka liikmesriikides esinemas käima.

Vaidluste käigus selgusid  põhilised üle- euroopalised ühised valimislubadused, mida ka Eestis peagi kindlasti põhjalikumalt lahti räägitakse. Marko Kaasik on teadaolevalt üks Europarlamenti pürgijatest ja seetõttu osales ka aasta jooksul paljudel töökoosolekutel, kus lõppdokumenti ette valmistati.

Lubadusi on palju ja roheliste seisukohad, näiteks  taastuvenergia kasutuselevõtu ja keskkonnahoidlikuma põllumajanduse toetamine,  aastatega kindlasti ka üldsusele teada, kuid üht teist jäi värskelt avaldatud ühistes seisukohtades siiski rohkem silma.  

• Alustame noortest. Rohelised lubavad senisest palju vastutustundlikumalt jälgida dokumendi „European Youth Guarantee“ elurakendamist, vähendamaks tööpuudust (mis mõnes Euroopa riigis ulatub ikka veel 40%-ni) , tagamaks eluase, juurdepääs haridusele ja võidelda selle eest, et üliõpilastele praktika ajal õiglast töötasu makstakse.
• Eakatele, kelle osakaal ühiskonnas kiiresti kasvab, lubatakse, et pensionile jäämine ei tähenda vaesusesse langemist. Selleks tuleb kehtestada miinmumpensionid, lubada ka eakamatele soovi korral osa-ajalist tööd (on riike, kus peale 68 eluaastat enam tööle minna ei tohi) ja eluaegset täienduskoolitust. Järgmine Europarlament peab vastu võtma ka põhisissetuleku direktiivi, mis arvestab rahvuslikke sotsiaalkaitsesüsteeme.
• Viimase 50 aasta jooksul on 70% maailma metsadest hävitatud, igal aastal kaob 14 miljonit hektarit metsa. Roheluse kadumise kõrval  on sel otsene mõju ka kliimamuutustele, pinna ja põhjaveeringele, erosioonile, bioloogilisele mitmekesisusele. Eraldi nimetatakse Saksamaal asuvat Hambach-i metsa, mis  taandub söekaevanduse ees, prantslaste tamme ja kasepuiduäri hiinlastele, Eestis 2017 aastal langetatud raieküpsuse aastaid ja vanade metsade kadumist väljaspool kaitsealasid. Rohelised lubavad, et 2012 aastast kehtivat Euroopa puidumäärust (European Union Timber Regulation) , mis on mõeldud illegaalse puiduäri tõkestamiseks, hakatakse palju tõhusamalt elu viima.
• Kliimameetmetes on sihiks seatud, et söe kaevandamine ja põletamine lõpetatakse juba aastal 2030 ja teised fossiilkütused langevad kasutusest välja varsti peale seda. Sihiks on võetud 100% taastuvenergia allikate kasutusevõtt tulevikus.
• Kuidas Eestis lõpetada suund põllumajanduse tsentraliseerimisele ja intensiivistamisele, on praegu veel suur küsimus, sest põlumajandustoetuste ebavõrdsust rohelised kaotada ei luba. Küll aga lubatakse piirata pestitsiidide kasutamist ning keelustada loomade  transportimine pikkade vahemaade taha.
• Ringmajandus, kus jäätmetele leitakse taaskasutus loob uusi töökohti. Olulisel kohal on innovatsioon ja majanduse rohestamine. IT-sektorile on plaanis ülesandeks anda kontroll selle üle, et suurkorporatsioonid ei saaks turgudel ülemvõimu.
• Lennuliiklusele tuleb eelistada raudteeühendusi, investeerides riigipiire ületavate raudteede ehitusse. Kaubavedude puhul tuleb eelistada raudtee kõrval ka meretransporti.
• Rohelised lubavad välja töötada maksusüsteemi, kus suurkorporatsioonid ja suurema sissetulekuga maksumaksjad poleks enam eelisseisus. Ollakse vastu riikidevahelisele maksuvõistlusele, mis on suureks takistuseks eelarvete koostamisel.
• Rohelised lubavad, et inimõiguste hartasse lisatakse õigus teha aborti, ning et see ja muud reproduktiivtervishoiu teenused saavad olema tasuta. Nõutakse Istanbuli konventsiooni ellu viimist kõikides maades.
• Võidurelvastumise asemel soovivad rohelised pigem rahastada konfliktide vältimise ja leevendamise tsiviiljõudusid ja peavad lubamatuks teenida kasumit relvaekspordist.

Valimislubadusi saab täpsemalt lugeda ning kõnede salvestisi vaadata lingilt https://europeangreens.eu/berlin2018

Ülevaate koostas Eestimaa Rohelised pikaajaline liige ja Tallinna keskkonnakomisjoni liige Maret Merisaar: