Helina Tilk: Raierahu on elementaarne õigus kasvatada üles oma lapsed

Kunstnik Helina Tilk kuulub Roheliste juhatusse ja on Nõmme ringkonna koordinaator. Kõige olulisemaks on tema jaoks inimese ja looduskeskkonna harmooniline kooseksisteerimine, elurikkuse hoidmine ja maakera ressursside raiskamise peatamine. 

Sa oled Roheliste Tallinna piirkonna Nõmme ringkonna koordinaator. Mida see tähendab? Kes peaksid Sinuga ühendust võtma?

Nõmme linnaosa on parim koht elamiseks inimestele, kes mingil põhjusel ei taha päris maale kolida, kuid vajavad enda ümber rohkem rohelust ja vaikust, kui kesklinna elanikud. Ajalooliselt on Nõmme säilitanud oma 19. sajandi näo ja planeeringu ning on kujunenud üheks enim nõutud elurajooniks Tallinnas. Kahjuks toob see kaasa arendajate surve rajada arendusi, mis kahjustavad tihtipeale Nõmme ajaloolist ilmet, tungivad rohealadele või hävitavad kõrghaljastust. Nõmmekad on kokkuhoidvad ja võtame väga valulikult seda, kui meie elukeskkonda kahjustatakse. Meile on oluline ka piirkonna turvalisus ja rattaga liikumine. Ma tahaks väga, et nõmmekad tuleksid rohelistega koos KOV valimistel nende teemade eest seisma. 

Milliste ülesannetega Sa veel erakonnas tegeled?

EERis tuleb kaasa lüüa kõikides küsimustes, mis erakonnale on olulised. Teen postitusi, vahest kirjutan, käin debattidel jne. Olen võtnud oma südameasjaks Eesti metsa- ja elurikkuse teemad, mis ei tähenda, et ma näiteks abieluvõrdsust oluliseks ei pea.

Lapsed ja  haridus, loodusharidus, keskkonnateadlikkus, toiduraiskamine – ei jõua teemasid kiiresti üles lugedagi. 

21. märtsil õpetasid Metsapäeval kõigile, kuidas teha lindudele pesakaste ja kuidas neid üles panna. Kust Sa selle idee peale tulid?

Umbes 10 aastat tagasi panime perega meie esimesed pesakastid oma hoovi ja need toimivad seal tänaseni. Kui sul õnnestub oma hoovi meelitada linnuperesid, on see suur rõõm. Nimetame abikaasaga seda meie kinnisvaraprojektiks. Märtsis algab suur sagin ja valimine, sellele järgneb pesasisustamine. Minu ateljee akna taga on otse töölaua vastas värvuliste pesakast ja  pereloomine koos poegade pesast väljalendamisega on mulle inspireeriv. Koos minu kunstikoolilastega oleme kevadeti viinud oma kaunistatud linnumajakesi ka vabasse loodusesse ja seal üles pannud.

Sa osaled aktiivselt #pesitsusrahu kampaanias “Hääletu kevad”. Mida see kampaania endast kujutab? Mida te soovite saavutada?

Tihtipeale jääb inimestele tunne, et loodusaktivistid pingutavad oma kampaaniatega “veidi üle”. Tegelikkus on kahjuks see, et metsades toimuvad kaks korda intensiivsemad raied, kui seda tohiks. RMK ulatuslikud ja põhjendamatud lageraied, raietegevus looduskaitsealadel, raierahust loobumine – kõik see on mõjub hävitavalt Eesti looduskeskkonnale ja elurikkusele. 

Metsa- ja põllulindude arvukus väheneb sellise hooga, et ainult pime või silmaklappidega inimene ei märkaks seda. Hirm ja mure, et Eesti kaotab midagi unikaalset ja väärtuslikku, tõukab mind tagant. Ja ma ei saa kuidagi aru, kust otsast see saab Eestile kasulik olla. Graanulitootjatele küll. Kurioosum on see, et me maksame veel hävitustööle peale, subsideerime riigi poolt seda. Mida siis teha? Rääkida, rääkida ja veel kord rääkida… kõigiga.

Kas Erakond Eestimaa Rohelised toetab pesitsusrahu kehtestamist?

Jaa, muidugi. See on elementaarne õigus – õigus kasvatada üles oma lapsed. Vägagi veider on viidata õigustatud ootusele metsast tulu saada, me räägime raietegevuse peatamisest kolmeks kuuks.  

Mis ohustab Eestimaa liigirikkust enim?

Metsade tohutu üleraiumine, püsimetsamajandamise asemel ulatuslike  lageraiete  tegemine, looduskaitseorganisatsioonide ja keskkonnateadlaste soovitustega mittearvestamie. Jokk-skeemitamine. Mõnede poliitikute ja ametnike ignorantsus.

Roheliste erakonnaga liitumine on toonud minu ümber hulga fantastilisi inimesi.

Helina Tilk, kunstnik, juhatuse liige ja Nõmme koordinaator

Millised on Sulle endale kõige hingelähedasemad rohelised teemad?

Maailmas üksjagu ringi rännanud inimesena tunnen vist kõige enam muret selle piiritu ahnuse tõttu, mis võtab ära loomadelt elupaigad ja inimestelt puhta joogivee. Olen näinud monokultuurseid troopilisi palmisaari ja prügisse uppuvaid randu…. ja muidugi lageraiutud vääriselupaiku Eestis. 

Ületarbimise vähendamine, tarbimisharjumuste muutmine ja loomade õigused on teemad, mis mulle väga korda lähevad.

Miks Sa otsustasid astuda erakonda? Kas soovitad seda ka teistele ja miks?

Roheliste erakonnaga liitumine on toonud minu ümber hulga fantastilisi inimesi. Need on haritud, õigete väärtushinnangutega, ühiskondlikult aktiivsed inimesed. Erakonnaga  soovitan liituda, sest see on kõige parem viis oma tõekspidamiste eest seista. 

Eeskätt oled Sa tuntud kui helgete ja  hingerõõmustavate piltidega tasside-kausside-taldrikute autor. Kas ka Su kunst kannab endas looduskaitse temaatikat?

Ma olen suur loomasõber ja see paistab tõesti minu loomingust igal sammul välja. Portselanist ja keraamikast tassidel, taldrikutel on nii loomi kui linde. Lilled ja putukad, eriti sipelgad, kuuluvad ka minu lemmikute hulka.

Sellel kevadel asusin maalima uut sarja haruldasematest eesti loomadest. Hunt, ilves, naarits ja lendorav. Laua peal on ideed haruldastest lindudest. 

Millist kunsti Sa veel teed?

Maalin klaasi, teen kujutavat kunsti, hariduselt olen graafik.

Disainin tekstiilist tooteid, laste kleite, hommikumantleid, laudlinasid.

Annan kursusi täiskasvanutele, teen lastele loodusõpet ja kunstilaagreid.

Mis Sind elus enim rõõmustab ja Sulle energiat annab?

Kõige paremini tunnen ennast toredate inimeste keskel. Ma ei ole eraklik loodusenautija, pigem meeldib mulle kellegagi koos looduses uidata, loomi vaadelda, seeni korjata. Olen ettevõtliku loomuga, mulle meeldib korraldada kõiksugu ettevõtmisi ja kui need õnnestuvad, olen õnnelik.  Lapsed on selles suhtes eriti avatud, annavad sulle oma armastuse ja elurõõmu vastu. Kõik oma emotsioonid koondan loomingusse. Kui mul õnnestuks Eesti metsade laastamise lõpetamisele kaasa aidata, oleksin ütlemata õnnelik. 

Helinaga vestles Piret Räni