Aleksander Laane: Mida teha Maarjamäega?

Mida teha Maarjamäega? Loomulikult rohestada see kaasaegsetest teadmistest lähtuvalt ja panna taastuvelektrit tootma!

Kujutage ette obeliski, mida kataks allpool metsviinapuu ja humala väädid koos linnupesade ja pesakastidega. Tipupool katkeb obelisk korraks ja seal on vertikaalteljega väike tuulegeneraator. Kogu kompleksi pügatud muru asemel õitseks korra aastas niidetav lilleväli ja seal paikneks mõned mesitarud. Taamal, valdavalt klindipoolsesse ossa, kerkib kompleksi jooni ja loogikat järgiv päikesepark koos soojuspumba-kompleksiga, mis ulatuks Piritale viiva tee alt merepõhjagi ning mille energiat saaks kasutada ümberkaudsed hooned ja Tallinna lahe vee kvaliteeti parandavad seadmed – pumbad, filtrid, hapniku lisamise seadmed. Betooni ja asfaldiga kaetud pinda saab olema oluliselt vähem – suur osa sellest saab haljastatud või asendatud veekogumisbasseinidega, kus taimed vett puhastaksid. Kunagi “igavest tuld” kaitsvad käed kaitseksid tule asemel väikest puud. “Igavesest tulest” mere poole ulatuv betoonkonstruktsioon tuleks aga lammutada, projekteerides sinna praegusi joon täpselt järgiva kompleksi, kus maa sees on jooksjaid, jalutajaid, rattaga sõitjaid, kohvikuid ja kontserdikorraldajaid teenindavad ruumid. Nähtav osa tuleks aga projekteerida nii, et vabaõhuetenduste ajal, kui on “kehv suusailm”, saaks sinna kiiresti katuse peale tõmmata. Vahetult mere ääres paiknevate betoonist “tiivulistest” katusealustest peab aga pääsema alla, veeni. Jne, jne … Nii arvan mina, Aleksander Laane. Kindlasti on palju ka muid võimalusi, kuidas sellise arhitektuurimälestise jooned säilitada ja sellele kaasaegsed funktsioonid lisada. Mis funktsioone ja muudatusi teie pakuksite?