Marko Kaasik: Franco vari Hispaania kohal

Marko Kaasik on Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees ja välissuhtluse eest vastutav juhatuse liige

Artikkel ilmus 21. oktoobril Postimehes: https://arvamus.postimees.ee/6806581/marko-kaasik-franco-vari-hispaania-kohal

Läinud aasta juunis Hispaanias võimule tulnud sotsialistid on valmistanud pettumuse, askeldades sisepoliitilise kriisi rahumeelse lahendamise asemel selle kallal, kas ja kuhu möödunud sajandil surnud diktaator Franco säilmed ümber matta. Või on tegemist teadliku püüdlusega kustutada rahva mälust häirivad paralleelid täna riigis toimuvaga?

Andkem au Euroopa leppele

14. oktoobril mõistis Hispaania kohus pikad vanglakaristused üheksale Kataloonia rahva poolt valitud juhile, keda süüdistati mässu õhutamises. Rahvusvahelises inforuumis pälvis see sündmus esialgu suhteliselt vähe tähelepanu, langedes ajaliselt kokku Türgi kallaletungiga Süüria kurdidele ja painavate läbirääkimistega Brexiti suluseisu murdmiseks. Kuid Kataloonia jaoks olnuks halvemat ajastust raske ette kujutada: järgmisel päeval möödus 79 aastat sellest, kui Francole allutatud marionettkohtu otsusel hukati Kataloonia iseseisvuslaste liider Lluis Companys. Temale pühendatud memoriaali juures Barcelonas tähistavad Kataloonia valitsuse liikmed seda kurba, kuid innustavat tähtpäeva igal aastal. Nüüd siis keset tänavarahutuste kaost, mille uus kohtuotsus esile kutsus. Andkem au Euroopa leppele, mis ei luba enam inimesi hukata, aga poliitiliselt motiveeritud vangistusedki ei vii rahule ja kriisireguleerimisele lähemale.

Kui Hispaania parlament paremäärmusse kaldunud Mariano Rajoy valitsusele umbusaldust avaldas ja sotsialistid vähemusvalitsuse moodustasid, tärkas lootus, et käte väänamine Kataloonias lõppeb ja asutakse kompromissi otsima. Rahva esindajate süüdimõistmine praktiliselt välistab selle ja konflikt kas eskaleerub või jääb hõõguma. Kuni püsib võimude lahusus, ei saa täitevvõim kohtuotsust otseselt mõjutada, kuid valitsusele alluv riiklik süüdistaja saanuks õigel ajal süüdistuse tagasi võtta ja sellega kohtuasja lõpetada.

Sotsialistide üllatav pööre toob kaasa uue referendumi

Kataloonia iseseisvusliikumine, mis 20. sajandi esimesel poolel põimus võitlusega sotsiaalse õigluse eest ja Franco diktatuuri vastu, sai uue hoo 2010. aastal, mil Hispaania konservatiivne valitsus vaidlustas kohtus neli aastat varem referendumil heaks kiidetud Kataloonia autonoomia ja saavutas osade õiguste tühistamise. Eelnevalt oli autonoomse piirkonna põhiseaduse heaks kiitnud ka Hispaania parlament, mis aga tol hetkel oli veel sotsialistide kontrolli all. Oma tollastele põhimõtetele truuks jäädes pidanuksid sotsialistid nüüd algatama Hispaania põhiseaduse muutmise, et mahutada sellesse Kataloonia ja teiste suuremat autonoomiat taotlevate piirkondade püüdlused. Selle asemel otsustasid nad jätkata konservatiivide joont.

On selge, et usalduse taastamine katalaanide ja Hispaania keskvõimu vahel ei ole enam lihtne. Radikaalsem lahendus oleks võimaldada Kataloonias uus ja vaba iseseisvusreferendum, sest 2017. aasta 1. oktoobri referendumil iseseisvusele antud mäekõrgune toetus ei ole usutav: seadusevastaseks kuulutamine ja valimisjaoskondade blokeerimise katsed Hispaania politsei poolt põhjustasid selle, et suurem osa eraldumise vastaseid ei tulnud hääletama. Vaba hääletuse arvatav tulemus oleks umbes 50-50 ja väge raske on ennustada, kummale poole see kaldub.

Riigid ja valitsused on inimeste jaoks, mitte vastupidi.

Marko Kaasik

Kui Kataloonia saakski iseseisvaks riigiks ja jääks Euroopa Liitu (usun, et see oleks Hispaania soovitusel kohe teostatav), ei muutuks tavalise hispaanlase ja tavalise katalaani jaoks peaaegu mitte midagi – selles võib veenduda näiteks Hispaania ja Portugali piiri ületades. Riigid ja valitsused on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Kahjuks demokraatiale eelnenud mõtteviisriigist, mis on kusagilt kõrgemalt poolt antud ja millele rahvas peab alluma, omades vaid piiratud õigusi, püsib veel paljude maade poliitikas ja tuleb eriti teravalt esile siis, kui küsimus on territoriaalses terviklikkuses. Lähtudes Kataloonia rahva enesemääramisõigustest, peavad Eestimaa Rohelised õigeks korraldada vaba kordusureferendum Euroopa vaatlejate silma all.

Vastandumine, natsionalism, sotsialism – ajalugu kordub?

Jõukas Kataloonia maksab keskvõimule rohkem makse, kui riigieelarvest saab. Eelarveauk on kahtlemata probleem valitsuse jaoks. See tuleks aga ausalt välja öelda ja eraldumisläbirääkimiste teemaks võtta. Värske Brexiti leppe järgi tuleb Ühendkuningriigil maksta Euroopa Liidu eelarvesse 39 miljardit naela. Võibolla aitaks ka Ibeeria poolsaarel kokkulepet saavutada Kataloonia poolne mõistlik lahkumishüvitis, andmaks Hispaaniale aega oma riigieelarve tasakaalu viia ilma avalikku sektorit kahjustamata.

Hispaanias toimuvale avaldavad muidugi mõju juba 10. novembril aset leidvad järjekordsed erakorralised parlamendivalimised. Peale kaheparteisüsteemi lagunemist ei suuda neli-viis ligikaudu võrdset parteid omavahel koalitsiooni moodustada ja riiki juhivad jõuetud vähemusvalitsused. Nii nagu varem konservatiividki, püüavad nüüd sotsialistid nähtavasti oma positsiooni turgutada rahvusliku vastandumisega hispaanlaste ja katalaanide vahel. See on aga protsess, millele Euroopa peaks suuremat tähelepanu pöörama, sest natsionalismi ja sotsialismi kokkusobitamisest on varasematel aegadel palju pahandust tulnud.