Aleksander Laane: Kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks

Meditsiini ja teaduse võimalustest ning inimeste teadlikkusest hoolimata on eestlaste tervena elatud aastate arv ELi keskmisest väiksem. Eesti mehed kaotavad mitmesugustel põhjustel 10 ja naised 8 tervena elatud aastat. Kas meie ühiskonnast kui süsteemist on midagi puudu? Mida me saaksime ise oma tervise heaks teha?

Tegurid, mis avaldavad keskmisele elueale ja tervena elatud aastatele kõige rohkem mõju, on igati loogikaga hoomatavad: keskkond, tervishoid, elatustase, tegelikud käitumismustrid ning teadmised tervisega seotud teemade osas nagu näiteks söök-jook, töö ja puhkuse tasakaal, füüsiline aktiivsus ning alkoholi ja tubaka tarbimine. Siin ei ole midagi üllatavat.

Meie tervishoid

Täna ei sõltu meie tervis mitte ainult meist endist, vaid ka meid ümbritsevatest riiklikest tugisüsteemidest, keskkonnast ja poliitilistest otsustest ning isegi sellisest asjast nagu avaliku ruumi planeerimine. Ravi kättesaadavus ja kvaliteet on sarnaste riikidega võrreldes meil hea, rahaga on kehvem. Raha ja tulemused ei ole aga alati otseses seoses, mis tähendab, et parema tervise allikad asuvad sageli väljaspool meditsiinisüsteemi. Näiteks kulutab USA 35-st OECD riigist enim raha meditsiinile, kuid see asetab ta tulemuste mõttes alles 27. kohale ning sealne keskmine eluiga on võrreldes Eestiga vaid aasta võrra pikem. 

Pandeemia paneb proovile ka meie riigi tervishoiusüsteemi. Seda enam, et olukorra kontrollimiseks on hädavajalik teha koostööd ja kasutada parimaid olemasolevaid teadmisi. See on teatavasti aga keeruline. Probleemiks on, et inimeste tervis pole poliitiliste otsuste tegemisel ülemäära tihti esikohal.

Looduskeskkond ja toit

Meie tervist aitab hoida meie elukeskkond. Eesti õhk on üks maailma puhtamaid ja peame pingutama, et see nii ka jääks. Lihtne võimalus selle õhu maksimaalseks nautimiseks on väljas liikumine – jalgrattaga või jalgsi. Ühe ELi uuringu kohaselt  võib halva kvaliteediga õhk lühendada eluiga kuni 8 aasta võrra. 

Tervisliku toidu kvaliteedi ja kättesaadavuse osas on meie olukord paljude teiste riikidega võrreldes üpris hea – veel. Teadlikkus tervislikust toitumisest on suurem kui kunagi varem, kuid tihti jääb see praktikas rakendamata. Tallinna Tehnikaülikooli uuring (2020) kinnitas, et eestlased tarbivad palju vähem seedimiseks hädavajalikke kiudaineid kui vaja. Ülekaal oli sagedasem nende seas, kelle igapäevane toidulaud ei sisaldanud piisavalt kiudaineid. Üks lahendusteid on mahetoidu tootmise ja söömise soodustamine ja selle sisseviimine, alustades lasteaedadest ja koolidest. Ei, see pole kallim, kui kõik kulud kokku arvata.

Aktiivne elu

Aktiivse liikumise ja spordiga ei tegele iga päev kaugeltki mitte enamik. Selle põhjused on erinevad ning seotud kas raha, aja või harjumustega, aga ka näiteks linnaplaneerimisega. Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) koostöös korraldatud rahvusvahelises laste tervisekäitumise uuringus (HBSC) tuuakse murettekitavana välja asjaolu, et 21% poistest ja 14% tüdrukutest on ülekaalulised või rasvunud. Need näitajad on igal uuringuaastal kasvanud. Ülekaalulised õpilased kipuvad hommikueinet vahele jätma, on füüsiliselt vähem aktiivsed ja veedavad võrreldes tavakaalulistega rohkem aega ekraanide ees.

Aga kas oleme ammendanud oma võimalused selles osas, et lapsed saaksid tulla kooli jalgratta või tõukekaga või ühistranspordiga ja jalgsi? Ja et õhk klassiruumides oleks hapnikurikas? Ma ütleks, et see töö on alles algusjärgus.

Meie harjumused

Alkoholi ja tubaka puhul on kasutatud piiranguid, et ohjata negatiivset mõju ja muutes need näiteks noortele vähem kättesaadavaks. WHO andmetel tekitab alkohol rahva tervisele märgatavat kahju, kui tarbimine elaniku kohta on rohkem kui 6 liitrit. Eestis oli see näitaja 8,4 liitrit inimese kohta ja kõikide üle 15-aastaste puhul 10,06 liitrit inimese kohta. Reklaami- ja müügipiirangud, kontroll ja maksud toimivad kõige paremini inimeste puhul, kellel on alko vastu väiksem huvi. Ent nendel, kellel on rohkem motivatsiooni ja ka suurem oht sõltuvusse sattuda, on tavaliselt väga vähe takistusi.

Sellepärast on alkoholi ja tubaka mõju vähendamine kulgenud aeglaselt ning näitajad on väga problemaatilised, eriti meeste seas. Kui need meetmed ei anna oodatud tulemusi, siis tuleks ehk mõelda, kuidas kahjulikku mõju veel vähendada. Eestis suitsetab 36,8% meestest ja 20,7% naistest ja suitsetajate arvu üldine vähenemine Eestis on viimastel aastatel olnud rangetest reklaami- ja müügipiirangutest hoolimata aeglane. Samas on riike, kus on suudetud suitsetajate osakaalu kiiresti vähendada. 

Näiteks on riikides nagu Uus-Meremaa, Kreeka, Suurbritannia, USA, Tšehhi Vabariik ja Norra pööratud tähelepanu tubakatoodete negatiivse mõju vähendamise lisameetmetele. On teada, et tubakatoodetes sisalduv nikotiin tekitab sõltuvust (koos teiste põlemisjääkides sisalduvate ühenditega) ja seega on suitsetamist raske maha jätta. Kõige lihtsam viis suitsetamine maha jätta on muidugi sellega üldse mitte alustada. Suurt osa suitsetamisega seotud haigusi ei tekita aga mitte nikotiin, vaid tubakasuits, mis sisaldab sadu kahjulikke kemikaale. Teadus ja tehnoloogia on juba töötanud välja viisid tubaka kahjuliku mõju vähendamiseks, tehes kättesaadavaks alternatiivsed tubakatooted, nagu näiteks e-sigaretid või kuumutatavad tubakatooted. Seda, et kuumutatavad tubakatooted erinevad sigarettidest, on näha ka USA toidu- ja ravimiameti viimasest otsusest ja teadlaste ettekannetest.

Eesti on astunud ka sammu, et suitsuvabad tubakatooted saaks suitsetatavaid sigarette asendama hakata. Selle eesmärk oli samasugune nagu teistes riikides – vähendada kahjulikku mõju juba suitsetavatele täiskasvanutele ja neid ümbritsevatele inimestele. See on üha laialdasemalt kasutatav kahjude vähendamise (harm reduction) mudel rahvatervishoius. Uuringutest nähtub, et suitsuvabade toodete kasutamisel jõuab võrreldes tavaliste sigarettidega organismi kuni 95% vähem kahjulikke aineid. See uus võimalus võib kasutuselevõtu korral märkimisväärselt mõjutada nii meie tervishoidu laiemalt kui iga täiskasvanud suitsetajat.

Riigi osa meie hea tervise tagamisel on ülioluline, kuid ilma meie endi panuseta ja otsusteta ei sünni seda muutust, mis viib pikema, rõõmsama ja tervislikuma eluni.

Aleksander Laane

Terviselehe väljaandja ja Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees