Marti Soosaar: Vaktsineerimise kättesaadavus on müüt

Väljas on olnud soojad ilmad ja elektrihind pisut madalamal. Koroonalaine on oma madalpunktist läbi käinud. Kogu rahvas vaatab telekast laskesuusatamist, kus meie omadele pole küll põhjust väga kaasa elada olnud, kuid mõnus meditatiivne tegevus sellegipoolest.

Tundub, et meil on käes tõeline hingetõmbeaeg.  Jõulud lähenevad ja lootus on, et ka lumi tuleb kohe-kohe tagasi.
Mujalt Euroopast tulevad küll sõnumid, kuidas riigid üksteise järel jälle karmimaid meetmeid peale keeravad ja hakkab paistma, et neljas koroonalaine on ka meil tõusu jalamile jõudnud. Kahjuks elu näitab, et valitsus on meil vahepealset hingetõmbeaega kasutanud nagu ikka – suures plaanis mitte midagi tehes. Miks ma nii negatiivne olen?

Oleme rääkinud pikka aega vaktsiinide kättesaadavusest ning omal nahal sain tunda, kuidas selles osas oleme me jätkuvalt umbes seal, kus olime aprillis või mais. Nimelt pidin sel nädalal tütrega käima perearstikeskuses ja seni kuni tema vastuvõtul oli, mõtlesin, et teen ka enda tõhustusdoosi ära. Uurisin pereõe käest selle võimaluse kohta, mille peale pereõde palus mul oodata, käis läbi paar kabinetti ja tuli tagasi negatiivse sõnumiga – kahjuks pole täna võimalik. Kas ma saaksin tulla tagasi 12 päeva pärast kell 10:30. Kui ma väga just sel päeval seda doosi tahan, siis on võimalik minna Confidosse. Vot niimoodi ongi meie valitsus ja Terviseamet hoolitsenud vaktsineerimisvõimaluste kättesaadavaks tegemise eest. Oma perearsti juurde saad broneerida aja kahe nädala pärast! Kui lugeda lugusid omicron tüve liikumiskiiruse kohta, siis võib arvata, et kahe nädala jooksul pole enam kedagi süstiga tülitama hakata vajagi – selleks ajaks on kõigil viirusedoos juba kätte saadud.

Energiajulgeolek

Olen viimastel nädalatel sattunud mitme intellektuaalselt huvitava mõtte otsa, et miks mitte Eesti ei võiks Venemaalt elektrit osta. Tuleb tunnistada, et hämmastavalt lühikene on ikka mõne inimese mälu. Kellel halvad asjad kipuvad ununema, siis soovitan lugeda taas seda, mida Putin sel nädalal soovitas NATO-l teha selleks, et Venemaa Ukrainat ei ründaks. Et selliseid “Venemaalt elektriostjaid” on igas riigis, näeme Leedu näitel, kuidas kõigist sanktsioonijuttudest hoolimata väetiserongi Valgevenest on raske seisma saada. Mõnel sealse valitsuse ja riigile kuuluva raudtee juhtidel näikse juba paari kuuga meelest läinud need põgenikelaagrid, mida leedukad ise Valgevene piiri ääres pidid püsti hoidma. Ja väetiserong Minskist sõidab jätkuvalt Leedu raudteedel. Loodetavasti enam mitte kaua.

Kuidas energeetika eksperdid tuumajaama sisse ja välja lülitama hakkavad?

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi tuletas “Esimeses Stuudios” igasugu helmedele ja seedritele, kes propageerivad seda, et Eesti peaks elektribörsilt lahkuma, mis oleks meil siin külmade ilmadega juhtunud, kui me seda nende soovitusel teinud oleksime ja ainult ise oma elektrit tootnud. Lühidalt öeldes – oleks olnud palju halvem.

Paraku esines ta ka ise saates huvitava mõttekäiguga, selgitades puust ja punaseks, millised on juhitavad võimsused – need, mida saab nupust sisse ja välja lülitada. Pakkudes siis ise järgmises lauses tuumajaama ühe sellise võimalusena. Tuumajaam minu teada siiski nupust sisse ja välja lülitatav ei ole. Tšernobõlis ühed mehed korra proovisid ja sellega seoses korraldasid ühe suuremat sorti pahanduse. Kui Eestisse kunagi 20-30 või 100 aasta pärast tuumajaam tulema peaks, siis loodetavasti ei leidu meil neid agaraid rubilniku tõmbajaid.

Samal ajal valitsus vaidleb meil aina, kuidas toetada elektrivaesusse sattunud sadu tuhandeid peresid ning üha tõenäolisemaks muutub, et valitsus vahetub koos jaanuarikuise elektriarvega.