Mõttekoda: Kas ja mis ajaks tuleb kehtestada Vene gaasist loobumise lõplik tärmin ning kas Eestil tuleb eraldi või koos teiste piirkonna riikidega kehtestada Vene gaasi osas rahvuslik sanktsioon?

Rasmus Lahtvee:
Otsus lõpuks vene gaasi ikkest välja rabeleda on ainuõige. Hea, et selline otsus lõpuks vastu võeti. Kindla tähtaja seadmine on samuti loomulikult vajalik, et vältida järjekordset poliitilist kummi venitamist, kuid sõltub kahtlemata alternatiivide leidmise kiirusest. Praegu algav suvi on kahtlemata selleks suurepärane võimalus, mis annab Eestile piisavalt aega sügisest taas suureneva gaasitarne vajaduse muudest allikatest tagamiseks.

Igal juhul peame vältima olukorda, kus oleme teinud küll põhimõttelise ja õige otsuse, kuid selle tegeliku rakendamise viibimise tõttu surevad samal ajal Ukrainas jätkuvalt naised, lapsed, vanurid, kelle ainus süü on see, et nad ei jõudnud piisavalt kiiresti kodust põgeneda ja kohtusid Venemaa sõjakurjategijatega. Me teame väga selgelt, et Putini Venemaa sõjaline võimekus on vahetult seotud just energia toormest pärit rahavoogudega ja vägivald ei lõpe enne, kui Eesti ja Euroopa lõpetavad selle võimaldamise.

Ka meie enda (energia)julgeoleku tagamiseks on vaja Eesti vajadused rahuldada võimalikult mitmekesiste energiaallikate ja hajutatud energiatootmise kaudu. Just seetõttu on oluline jätkata ka rohepöörde sisulise läbi viimisega, et veelgi vähendada Eesti üleüldist vajadust imporditavate energiaallikate järele.

Marti Soosaar:

Kas peaksime loobuma vene gaasist eile või täna? Igaüks, kes on kaadreid Ukraina sõjast vaadanud tahab öelda kohe emotsinaalse vastuse. Samas näeme, et Venemaa on juba tegelikult astunud kuristikku. Nende hale üritus puurublades oma riigivõlga tasuda ei lähe läbi ja neil lihtsalt ei ole nagunii raha ega võimekust oma sõjamasinat enam saadud rahaga rahastada. Rakettide vormimiseks võimalusi neil enam pole.

Kuna Euroopa tulevik otsustakse Ukrainas lähema kuu aja jooksul, siis olulisem otsus, kui gaasi ostmine või mitte, on see, et jätkuks reaalne ja suures mahus sõjaline abi Ukrainale, millega tänane Venemaa sõjamasin lõplikult pilbasteks ja rauapuruks jahvatada. Seda on vaja kohe, mitte aastal 2024.

Hiljemalt sügiseks peame loobuma Venemaa gaasist lõplikult, et agressoril poleks enam kunagi jõudu põlvedelt tõusta. Meie valitsus on koos Soomega teinud LNG laeva rentimise otsuse. Kui samal ajal saaks osta gaasi ka kõrvalt, siis muutuks see laeva rentimise otsus mõttetuks. Natuke pikemas plaanis peame väga kiiresti muutma kogu toodetava energia roheliseks.

Marko Kaasik:

Vene gaasist tuleb loobuda otsekohe. Selleks, et ühiskonna jaoks elutähtsad teenused saaksid toimida ja varutud gaasist jätkuks uute lahenduste leidmiseni, on tarvis piirata gaasi tarbimist seal, kus see on võimalik. Koroonakriis andis õppetunni, et palju kontoriruume saab kasutusest välja (ja peaaegu kütmata) jätta, kui inimesed töötavad kodust. Ka kaubanduskeskusi saab sulgeda, seeläbi kütmist vähendades. Aluseks on mõistmine, et kogu Euroopa, ka Eesti on sõjas, kuigi siiani osaleb lahingutes ainult Ukraina armee. Teise maailmasõja kogemustest teame, et sõja võitmiseks on ka demokraatlikud ja turumajandusel põhinevad riigid kehtestanud karme piiranguid. Oleme taas sarnases olukorras.