Marti Soosaar: Raz Putin, vsegda Putin

Ikka ja jälle tuleb imestada ja tunnistada, et maailmas on ainult üks Putin. Ettearvamatu ja vananev diktaator, kelle kupli all toimuv on mõistatus kogu maailma jaoks. Mitte ükski julgeolekuekspert maailmas ei julge täna mürki võtta ennustusele, kas sõda Venemaa ja Ukraina vahel on tulemas või mitte. Keegi ei tea ka vastust küsimusele, mis põhjusel Putin testib NATO ühtsust ja millele loodab, kui räägib, et Balti riikide NATOsse võtmine oli suur viga?

Putin hakkab üha enam meenutama vaikselt seniilseks muutuvat vanemat meesterahvast, kes on jaaniõhtul ennast puskarist segi kamminud ja soovib teha viimast tantsu jaanitule ääres küla ilusaima piigaga. Mida vanemaks Putin jääb, seda selgemalt hakkab ta mäletama, milline oli tema isiklik roll võidus teises maailmasõjas, milliseid soovitusi ta jagas Leninile ja Stalinile Nõukogude Liidu algusaastail (“Ukraina on Lenini projekt”), mida soovitas Hruštšovile Kuuba raketikriisi aegu, mida Gorbatšovile külma sõja lõpuperioodil ning millised korraldused oli andnud Jeltsinile. Kahjuks ei ole kõik need mainitud varasemad juhid tema soovitusi kuulda võtnud ja nüüd peab vaene Putin lõpuks ise käised üles käärima ja nende tegemata töö ise ära tegema.

Selles, et Putinit huvitab ainult tema isik, mitte Venemaa kodanike üldine heaolu, on kõigile eriti selge pärast Navalnõi dokumentaalfilmi Putini lossist (Kahjuks ei ole seda filmi nomineeritud parima dokumentaalfilmi Oscari kandidaadina). Filmis võttis Navalnõi kokku Putini suurushullustuse nii: on inimesi, kes soovivad midagi avastada või luua ja on inimesi, kes tahavad lihtsalt hästi suurt maja.

Jama lugu on see, et täna on vananev diktaator ennast mänginud üsna nurka. Kõik saavad aru, et kui gängster on koos oma jõuguga tormanud kellegi ukse taha ja paugutab seal relvadest õhku ja loobib ähvardusi, siis pole võimalik sealt niisama minema jalutada, ilma jõugu sees autoriteeti kaotamata. Seega, hoiame praegu kõik hinge kinni ootame, millise punktivõidu seltsimees Putin oma rahvale presenteerimiseks võtab, enne kui väed tagasi tõmbab. Või kas üldse tõmbab ja lähebki sõjaks?

Miks me kanname Putinile pommide tegemiseks raha?

Igale terve mõistusega eurooplasele on aga selgemast selgem, et peame ütlema väga kiire ja konkreetse ei Venemaa gaasile, vedelkütustele ja elektrile. Kõiksugu kaubavahetuse edendamised Venemaa riigifirmadega tuleb lõpetada esimesel võimalusel. Arusaadav, et meil peavad olema alternatiivid, enne kui vana kaev kinni ajada. Nende alternatiivide leidmisega tuleb kiirkorras tegeleda, sest hullunud naabrimees võib iga päev vanas kaevus vee ära mürgitada.

Kui mitte muud põhjused, siis julgeolekualased peaksid meile kiiresti selgeks tegema, et kiirele ja jõulisele rohepöördele ei ole alternatiivi. Meie energiatootmine peab olema võimalikult hajutatud ja võimalikult vähe suurtes üksustes vastu idapiiri, mis teeb meid kiiremini haavatavaks. Peame aitama Euroopal mõista, et Venemaa gaasist tuleb teha lõplik exit. Nord Stream 2 ei tohi käiku minna. Gaasitarbimist tuleb kiiresti vähendada ja see peab olema Euroopa julgeoleku üks olulisi nurgakive. Rahastada iseenda suurimat vaenlast on äärmine rumalus.

PS Kaarel Tarand ütleb küll, et “Sõda jääb ära, sest gaasi ei ole,” aga see on ainult veel üks lisapõhjus, miks me Venemaa gaasist sõltumist vähendada soovime.

PILT: Viki B (Pixabay)